Väärikas uks avab uksi

Neid, kes täna püsivat ja põlvest põlve kestvat kvaliteeti ning käsitööd hindavad, on täna Eestis üha enam. „Meie juurde tullakse eriliste soovidega ja just selliste toodete valmistamine panebki silma särama,“ sõnab Tšižikov.

Art Doorsi peremehe kogemused puidumaailmas on põhjalikud ja sügavad. Suure kirega räägib ta ettevõttest Vinnal, mille omanik ta oli, mis aastate eest edukalt tegutses, välisturge vallutas ning siis, 2000ndate aastate keskel majanduskriisi ajal, pankrotti läks. „Jah, kergem oleks olnud loobuda, kuid kui kraavi sõidad, aga sa sisimas tunned, et siht oli õige, siis ju jätkad. Kas pole nii?“ arutleb Tšižikov.

Usk sellesse, mida aastaid tehtud, püsis ja täna jätkub Tšižikovi elutöö Art Doorsi nime all. „Tean, et see, mida tegime ja mida teeme ka täna, on väärtusega. Asi, mida mäletatakse kaua ja meil on sellesse usku. Õnneks on ka inimestel meisse usku,“ sõnab mees.

Rääkides mööblist ja mööblitrendidest, siis väärispuidust valmistatud mööbliesemetel uued tuuled nii hoogsalt ei puhu. Tegu pole toodetega, mis ühe hooaja järel otsekui teksapüksid minema heidetakse, et siis paariks kuuks taas uued ja mõnusamad osta. „Meie klient on kvaliteediteadlik ja nõudlik. Masstoodangut Art Doorsist ei tule,“ lausub Tšižikov. Ta on ise kõikide mööbliesemete juures ideefaasist kuni toote üleandmise hetkeni. „Ise jälgin, ise joonestan, teen kavandid, olen protsessi kõrval,“ tutvustab ta töö käiku ja ütleb, et ühe ukse valmimine võtab aega peasolevast mõttest käegakatsutava tooteni keskmiselt kolm kuud.

Peamiselt tamme- ja saarepuust valmivatele toodetele plaanitakse tulevikus turgu leida ka araabia maades, kus huvi peene filigraanse käsitöö vastu on suur. Tagasitee loodetakse leida ka Venemaa turule, kus Tšižikov aastate eest tegutses, kuid kus rubla devalveerimise käigus plaanid koost lagunesid.

Väärispuidu olemust hindavad üha enam kohalikud uusarendajad. Nii näiteks sai noobel Noblessneri kvartali kortermajad Art Doorsist väärikad tammepuidust välisuksed. „Selle üle on hea meel, et ust ei nähta enam lihtsalt uksena ja kappi kapina, vaid soovitakse enamat. See näitab väärtuste mõistmist ja seda, et iseloomuga tooted on hinnas.“