Tallink mõtleb aastakümneid ette

“Meie jaoks pole vastutustundlikkus kindlasti vaid keskkonnakaitse, kuigi puhta elukeskkonna säilitamine Läänemeres ja selle ümbruses on meie jaoks eluliselt tähtis. Oluline on ka vastutus meie inimeste – töötajate, klientide ja partnerite – ees ning kogukondade ees, kus meie ettevõte tegutseb,” ütleb Tallink Grupi kommunikatsioonijuht Katri Link.

Laevanduses on ohutuse ja keskkonnakaitse nõuded selgelt sätestatud. Regulatsioone on nii piirkondlikke kui ka globaalseid ning neist mööda vaadata pole võimalik. Samas on valdkonnas toimuv üsna aeglase muutumisega, palju tuleb vaadata tulevikku ja ka väga kaugesse tulevikku.

„Kui täna planeeritakse uut laeva, siis tuleb mõelda juba selle elutsükli lõppu ehk aastasse 2050. Üheks suurimaks väljakutseks Tallink just seda peabki – luua uut ning täita tulevikunõudeid, mida täna veel olemaski pole,“ räägib Tallink Grupi keskkonna ja säästliku tegevuse juht Andrus Vaher.

Tallink Gruppi kuulub neliteist alust, mida võib pidada suurepärases korras olevateks ja moodsateks. Selle nimel, et laevad sellised ka püsiksid, näevad ühtmoodi vaeva ja kannavad hoolt nii tehniline kui ka kaldal asuv meeskond.

Olulisim laevanduse toimimisel on kütus, sest sellest sõltub kõik. Just kütuse optimeerimist peab Tallink Grupp ülitähtsaks – iga saavutatud kokkuhoid on väga suure efektiga ettevõttele, kuid kindlasti ka keskkonnale. Lisaks sätestatud regulatsioonidele otsib ettevõte ka omaltpoolt viise, kuidas kütust säästa. Ülemaailmne merendusorganisatsioon (International Maritime Organization) on seadnud eesmärgiks vähendada laevadel tekkiva süsihappegaasi hulka absoluutarvult 2050. aastaks võrreldes 2008. aastaga 50%. Kui mahud, mis laevanduses liiguvad, iga aastaga kasvavad, on CO2 vähendamine võimas väljakutse. Viimase kümne aastaga on Tallink Grupp vähendanud oma laevadel CO2 hulka ühe reisija kohta 44%.

Tallink Grupp püüab oma tegevusvaldkonnas olla teenäitaja. Valmis ollakse kõikide uuenduslike lahenduste testimiseks, mis nii kliendile, töötajale kui ka keskkonnale positiivset mõju avaldaksid. Üks värskemaid arendusi sai tehtud 1993. aastal valminud Silja Europal, laeval, mis oma operereerimismudelilt koguni seitseteist tundi kai ääres seisab ning ülejäänud aja merel seilab, inimesed pardal. Kütuse osakaal, mis kai ääres seistes kulub, on suur. “Uuendustega suutsime viimase aasta jooksul kütusekulu vähendada 20%. Uued lahendused, arvutil toimiv juhtimine – see kõik annab efekti. Maailma päästmise eesmärki see mõistagi ei täida, kuid mõju on sel kahtlemata,” sõnab Vaher.

Tallinki laevu täiendatakse ja uuendatakse pidevalt, kaks korda viie aasta jooksul käivad need dokis. Uus töödeplaani tegemine läheb lahti juba siis, kui laev alles eelmises dokis sees on. Vaheri sõnul pole kõiki tehnilisi lahendusi, mida praegu uuel laeval kasutatakse, vanemal alusel sageli mõtet sisse viiagi. “Siinkohal tuleb targalt planeerida, kuhumaani on mõtet minna ja kas uuendus end igas mõttes ära tasub. Laevanduse seisukohalt on jätkusuutlikkus see, kui hästi osatakse näha pikka plaani ja hinnata, kuhu võiks mingiks ajaetapiks välja jõuda.”

Reisijate liiklemist hõlbustab tarkvaralahendus Tark Sadam, mille puhul avanevad sadamas tõkkepuud tänu uuele automaatsele numbrituvastusele ning mis omakorda kiirendab pardale pääsemist. Tallinnas ja Helsingis on kasutuses ka kahetasandiline laadimine, mis muudab laeva laadimise veelgi nobedamaks. See arendus on aga kasulik ka keskkonnale, sest kaldal tehtav kiirem töö võimaldab laeval varem väljuda, rahulikuma tempoga kulgedes kütust kokku hoida, kuid siiski täpseks ajaks sihtkohta jõuda. Järgmine valmimisel olev projekt on tarkvaralahendus Tark Autotekk, mis muudaks kiiremaks ja automatiseeriks ka laeva sisemuses toimuva. “Teeme palju koostööd erinevate start-up-ettevõtete ja TalTechiga. Soome start-up’iga Fleetrange koostöös on valminud programm, mis näitab ära meie laevade detailse asukoha, nende kiiruse, tuule suuna ja kaldeni välja. Tegu on rätsepalahendusena valminud tarkvaraga, kuhu saame palju sisendit anda ja öelda, kuhu soovime seda arendada,” tutvustab Vaher.

Ühe käigusoleva arendusega soovitakse monitoorida kõikide laevade kütusekulu. “Soovime alustel tekkivat infot maksimaalselt analüüsida. Juba praegu on meil tohutult andmeid, kuid kuidas neid maksimaalselt ära kasutada ning kuidas neid äri edendamiseks ja arendamiseks paremini kasutada, sellega tegeleme igapäevaselt,” sõnab Vaher.

Juba lähitulevikus soovitakse näha kõiki oma laevu kaldaelektrit tarbimas. Praegu pakub sellist võimalust üksnes Stockholmi sadam, kuid oluline on, et kõik huvipakkuvad sadamad on jõudnud standardsele elektrisüsteemi lahendusele. See aitab ettevõttel paremini valmistuda, sest kui igas sadamas ootaks ees erinev stepsel, oleks uuendus mõeldamatu. Iga muutus toob aga uued küsimused. “Laevad muutuvad raskemaks, sest loodavad tehnilised lahendused on mahukad. Et midagi peale panna, tuleks midagi maha võtta. Kaldavoolu jaoks vajalik transformaator on arvestatavalt suur objekt, massiivne ja raske,” selgitab Vaher ja lisab, et suurematel, peamiselt seisvatel laevadel, on need juba olemas. Sellises mahus, nagu need tulevikus töötama peaksid, transformaatoreid veel ei kasutata. Samme tehakse järk-järgult, sest kindlasti on tegu väljakutsega ka maapealsele elektrisüsteemile.

Kesklinna õhusaaste seisukohast on kaldavoolu kasutamine parim lahendus. Tallinna kesklinna õhusaaste vähendamiseks, kus kaldaelektrile ülemineku võimalus veel puudub, viis Tallink näiteks oma peamiselt veoautosid vedava laeva 2017. aastal Muuga sadamasse.

Tavareisija silmale pole ehk märgata, et ühes keskmises laevameeskonnas tegutseb ja seisab heaolu eest 200 inimest. Kokku on Tallinkis 7500 töötajat. “Me pole tegelikult üksnes transpordiettevõte, vaid ka väga suur teenindusettevõte. Meil on lisaks laevadele hotellid, kauplused, restoranid. Teenindavat personali on meil rohkem, kui võiks arvata,” selgitab Link.

Et töötajad nii maal kui merel parimat pakkuda suudaksid ja tahaksid, pööratakse nende enda heaolule väga suurt tähelepanu. Head peavad olema nii palgad kui ka töötingimused, huvipakkuvad ja arendavad koolitused ning suurepärane töökeskkond.

Jõudes vestluses restoranides pakutavate roogadeni, selgub, et Tallink kasutab võimalikult palju kohalikke saadusi. Suurettevõttena nähakse kohustust toetada kohalikku majandust ja tootjaid. Kõikidel laevadel on selle aasta algusest rahvusvaheliselt tunnustatud Marine Stewardshiop Councili sertifikaat, mis kinnitab, et taldrikutele jõudev heeringas ja krevett on säästlikult püütud. “Arvestades, millises koguses meie laevadel toitu tarbitakse, on iga selline samm tegelikult väga oluline,” sõnab Link.