Ära arva, vaid mõõda ehk Mida IoT tegelikult tähendab

Ehkki tehnoloogilised võimalused polnud veel kuigi kaugele arenenud, loodi asjade interneti kontseptsioon juba 1980. aastatel. Nutistu idee tegelik sisu avaldus alles aastatuhande vahetumise paiku, kui internetist sai massitarbekaup nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Ometi võib 5G võrgu ootuses jätkuvalt öelda, et asjade interneti plahvatuslik kasv on alles ees. Mida sellest oodata ja kuidas oma ettevõttele kasu lõigata, kirjutab Telia IoT valdkonna juht Toomas Kärner.

IoT (internet of things ehk asjade internet) mõiste on kasutusel olnud juba kaks kümnendit ja selle sisuline tähendus ajas osaliselt muutunud. Ootused IoT-le kasvasid kümme aastat tagasi, kui neljanda põlvkonna ehk 4G võrguühendus tuli laialdaselt kasutusele. Võrreldes varasemaga kasvasid nii ühenduskiirus kui ka stabiilsus ning koos sellega muutus ka asjade internet reaalsemaks ja kättesaadavamaks. Oma kuulsuselt oli aga IoT mõiste endiselt ajast ees, kuivõrd iga tehnoloogilise lahenduse kohta kiputi seda terminit ülioptimistlikult kasutama. Tänaseks on selge, et IoT on tegelikult kõike muud kui pelgalt eesmärk omaette. See on hoopis nutikas tehnoloogiline abivahend soovitud äriliste eesmärkide saavutamiseks.

Mida suurem on ettevõtte tegutsemisvaldkond, seda tõenäolisemad on mistahes tööprotsesside hindamisel andmete puudumisest tekkivad inimlikud vead. Ka siis, kui andmete kogumine on süsteemne. Ebatäpsed või harva kogutud andmed mõjutavad ka arusaama süsteemi terviklikust toimimisest. Näiteks Telia Eesti loodud veearvestite kauglugemise lahendus Tallinna Sadamale aitab lisaks täpsemale ja sagedasemale andmekogumisele tuvastada ka kohti, kus veevõrgu olemasolevad joonised ei klapi reaalsusega. Tavaolukorras polekski sellest suurt lugu, kuid õnnetuste korral on veevõrgu kaardistusel ülimalt kriitiline roll.

Andmete täpsest mõõtmisest on muudki kasu. Kui näiteks varem koguti Tallinna Sadamas veenäite perioodiliselt, siis nüüd kantakse need arveldussüsteemi kord ööpäevas. Lisaks kiiremale andmekogumisele suudab süsteem tuvastada ka lekkeid, torude lõhkemisi, külmumise ohtu ja sedagi, kas vesi valgub torudes õigetpidi. Täpsemad andmed võimaldavad hinnata, milline on võrgus vee tootmise ja tarbimise balanss, ning seda igapäevaselt ja pidevalt – kadudele saadakse kohe jälile. Tervikuna, andmete täpne kogumine võimaldab Tallinna Sadamal korrastada oma süsteeme, mis ilma Telia poolt loodud IoT lahenduseta oleks umbkaudsemad ja ajakulukamad.

Vastupidi laialt levinud arvamusele on andmeid tänaste tehnoloogiliste lahenduste abil üsna lihtne hankida. Andmed on eri tööprotsesside tulemusena igal juhul olemas, küsimus on info kogumises ja süstematiseerimises viisil, mis võimaldaks analüüsida selle mõju äriprotsessidele.

On teada, et näiteks kogu soojaenergia, mida kliendid ära ei kasuta, eraldub soojatrassist ja sõna otseses mõttes haihtub õhku. Vaatamata sellele, et energia on juba toodetud, ei kuulu hinnanguliselt kuni veerand sellest arveldamisele just sellepärast, et kliendid pole seda ära kasutanud. Kuna erinevatel perioodidel energia- ja küttekulud kõiguvad, siis sooja tootmise vähendamine nii suures ulatuses ei ole äriliselt ratsionaalne. Nutikas andmekogumine ei ole ainult täpsem ja kiirem, vaid pakub tootjatele ka käegakatsutavat rahalist kasu – soojaenergia tootmise reguleerimine vastavalt vajadusele võimaldab soojakadu vähendamise kaudu kontrollida ettevõtte kulusid ja tulusid. Nutitaristuta ehk ilma andmeteta on selliste äriotsuste langetamine enamasti paraku umbkaudne loterii, kas läheb õnneks või mitte.

IoT lahenduste äriline kasu pole ainult tehnoloogiline. Digitaliseerimine avaldab positiivset mõju nii ettevõtte äriloogikale, üldisele toimimisele kui ka töötajate ja nende oskuste optimeerimisele. See loob uusi võimalusi, mida tehnoloogia puudumise tõttu varem polnud või mis pole sellises ulatuses veel kättesaadavad.

Näiteks gaasivõrgu digitaliseerimise äriline kasu seisneb eelkõige võimaluses monitoorida ülitäpselt selle taristu toimimist – ülevaade rõhkudest, temperatuuridest ja jooksvatest kuludest ehk sõlmpunktidest, kus gaasi parasjagu kõige rohkem tarbitakse, annab ka detailse teadmise, kuidas võrk koormusega hakkama saab. Teisalt võimaldab andmepõhine töökorraldus optimeerida meeskonna tööaega ja kasutada töötajate erialaseid teadmisi ja oskusi ettevõtte arendamiseks. Kui nutitaristus midagi ka juhtub, on tänu täpsetele andmetele teada veakoht, millega tegeleda tuleb. See hoiab kokku olulist aega, mis muidu kuluks töötajatel probleemide tuvastamisele.

Ehkki kommertskasutamiseks mõeldud 5G võrku pole veel avatud, on NB-IoT (narrow band internet of things) võrgu näol sisuliselt tegu esimese 5G perekonda kuuluva internetivõrguga. See levib üle terve Eesti ja tegu on ametliku, reaalselt kasutatava võrguga. Eilne ulme on praegu üks mitmekesisemaid kättesaadavatest ühendustehnoloogiatest ja mistahes toode või teenus on väga hõlpsalt digitaliseeritav.

Loe asjade internetist lähemalt Digitargast või küsi julgelt lisa Telia IoT tehnoloogia spetsialistidelt.