Saksa majandus kohaneb kiiresti ning eestlased ei tohiks kehvemat aega raisku lasta!

Saksamaa konsultatsioonibüroo Steinbeis eksperdid, professorid Waldemar Pförtsch ja Rolf Sost näevad, et väliskaubanduse volatiilsus on hetkel kõrge ning Hiina-USA kaubandussuhted, Suurbritannia sisepoliitiline segadus ja valuutade väärtuse kõikumine mõjutavad jätkuvalt ka Saksamaa majandust. See kõik sunnib Saksamaa ettevõtjaid üha enam nutikamaks ja efektiivsemaks muutuma. Kehvemaid aegu ei tohi ju raisku lasta, nagu öeldakse. Siin võib oma võimalus olla ka Eesti ettevõtetel.

Saksamaa tööstuse tugevus peitub selles, et neil on väga tugev inseneride kaader ja inseneriteaduse ajalugu. Sellele lisab jõudu sakslaste omadus ‒ takistuste ületamisel koondavad nad oma jõuvarud ning on võimelised pingutama pikema perioodi vältel. Pförtsch ja Sost toovad aga välja, et viimastel aastatel on tänu immigratsioonile Saksamaa ühiskonnas toimumas protsessid, mis ei võimalda tihti sissejuurdunud viisil tegutseda. Seetõttu on paljud ettevõtted siseriiklikult ettevaatlikud, aga laienevad globaalselt.

Riigi ettevõtted vajavad hädasti oskustööjõudu ning kuna Saksamaalt seda tihti ei leita, siis on valitud kaks teed – kas automatiseerimine või rahvusvahelistumine.

On laialt teada, et Saksamaa digitaliseerituse tase on kõrge. Steinbeisi eksperdidki toovad välja, et tööstuse automatiseerimine ehk Industry 4.0 on tõesti üks Saksamaa suur edulugu. Samas on endiselt hädasti vaja erinevaid uuenduslikke lahendusi.

“Euroopa tööstustele on suureks ohuks ka suur sõltuvus USA riist- ja tarkvaratootjatest. Selle teemaga peame me ühiselt tegutsema,” ütleb Pförtsch.

Pförtsch ja Sost ütlevad, et Saksamaa tööstuse tugevus võib küll baseeruda insenerioskustel, kuid riik on siiski piisavalt väike ning koostöö teiste riikidega on vältimatu.

Sakslased peavad end ekspordi maailmameistriteks ning seda nad kahtlemata ka on. Et seda hoida ja eksporti kasvatada on neil aga vaja partnerite ja usaldusväärsete tarnijate võrgustikku.

Ettevõtetele on rahvusvaheline suhtlus aga lausa kohustus, sest suur osa nende turust on väljaspool Saksamaad. Oluline osa töötajaist töötab kas mõnes välisriigis või on mujalt pärit. Nii on sakslased igati altid uute ja innovatsiooniliste ideede genereerimisele just koostöös teiste riikide firmadega.

Pförtsch ja Sost toovad välja, et Saksamaal on Eesti peamiselt tuntud oma noorte inimeste, digiarengu ning puhta ja puutumatu looduse tõttu. Mitmed artiklid riigi meediakanalites on portreteerinud Eestit kui tehnoloogiat julgelt omaks võtvat riiki. See kuvand loob hea pinnase kõigile Eesti ettevõtetele, olenemata sektorist.

“Viimastel aastatel on Tallinn ja Eesti loodus saanud Saksamaa turistide seas üha populaarsemaks. Kahjuks ei ole aga liiga palju Eesti brände, mis oleks jõudnud sakslaste mällu,” ütleb Pförtsch. “Isegi Skype’i peetakse siin rootslaste leiutiseks,” lisab ta.

Sost toob välja, et ehk teab mõni muusika-fanaatik Estonia klavereid ning animatsioonieksperdid Frost FX-i.

Saksamaa ettevõtjatele meeldivad Eesti partnerid, sest nad ei müü end kunagi üle ning peavad alati sõna. “Tehnoloogiline tase ei ole alati maailma tipp, aga kaup on korralik ja jõuab õigel ajal kohale,” kirjeldab Pförtsch.

Pförtsch ja Sost julgustavad, et Eesti ettevõtete tagasihoidlikkus ja ülesande lahendamisele orienteeritus sobib väga sakslaste mõtteviisiga. “Kahjuks paljudel teist puudub initsiatiivikus ja te ei turunda aktiivselt oma riiki,” toob Sost välja.

Saksamaa eksperdid näevad, et Eesti ettevõtjatel võiks olla hea võimalus pakkuda Saksamaa ettevõtetele midagi, mida nad saaks oma toodetesse integreerida. Nii saab Eesti ettevõte palju laiemale turule kui ta seda üksinda suudaks. Saksamaa ettevõtte kasu võib olla paindlikkuse kasv.

“Kui Eesti ettevõtted ehitavad koostöö üles oma tugevustele, nagu tarkvaraarendus või ehituse- ja metallitööstuse lahendused, siis võivad nad koos sakslastega luua midagi, mis mõlemale poolele kasu toob,” ütleb Sost. Ainuüksi Eesti masina- ja metallitööstusel on Saksamaal kasutamata müügipotentsiaali üle 130 miljoni euro.

Lihtsam on neil Eesti ettevõtetel, kellel on pakkuda midagi, mis annab neile konkurentsieelise. Siis võivad nad turule julgelt siseneda iseseisvalt, kuid nende suurimaks väljakutseks on oma brändi positsiooni leidmine ja selle tugevdamine.

“Nad peavad olema ka hinna poolest konkurentsis, kuid kui neil on näiteks innovaatiline eelis (toob näiteks Dysoni tolmuimejad) või maitse-eelis (toob näiteks Pellegrino mineraalvee), siis seda tuleb turule kommunikeerida. Ettevõtte suurus ei loe. Võtame näiteks Eesti ettevõtte ÖÖD House, kes võiks mitmes riigis väikemajade segmendis saavutada olulist edu, aga nad peavad olema väga tugevad brändikommunikatsioonis,” toob Pförtsch välja.

Eksperdid ütlevad otse, et kui sa ei suuda mõnele Saksamaa ettevõttele mõlemapoolset edu toovat lahendust pakkuda või tulla turule millegi erilisega, siis jäta vallutusplaanid üldse katki. Konkurents on turul tihe ning regulatsioonid tihti ranged.

Kui tööstusettevõte soovib Saksamaa turule siseneda, siis soovitavad Pförtsch ja Sost intensiivset koostööd Saksamaa osapoolega, selleks peab valmis olema. Oluline on ka mõista ärikeskkonda ning asjasse puutuvaid inimesi. Nad soovitavad luua isiklikke suhteid, nagu teiste riikide ettevõtjad tihti teevad.

Saksa ettevõtetel on aga veel üks oluline aspekt, mille järgi nad tihti ja üha enam partnereid valivad. See on jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike lahenduste pakkumine. Ühe viimase uuringu järgi arvestab lausa 84% Saksamaa ettevõtetest äripartneri valikul jätkusuutlikkuse aspekti. Samuti prognoositakse keskkonnasõbralike toodete ja teenuste arvu kasvu.

Pförtsch ja Sost peavad riikide ja piiriüleste ettevõtlussuhete väga oluliseks aspektiks teineteise tundmist. Nad peavad silmas seda, et sakslased võiksid minna tööle või õppima Eestisse ja vastupidi. Sellisesse töö- ja hariduskultuuride ning erinevate ideede segunemisse on praegu tugevalt panustamas näiteks Saksamaa ülikoolid.

“Plaanitakse nii tudengite kui ka tervete teaduskondade ülest kohtade vahetust teiste riikide ülikoolidega. Tehakse piiriüleseid projekte. See tähendab, et peagi on Saksamaal palju rohkem neid inimesi, kel on võõrsil elamise kogemus. Ettevõtjaile on see aga oluline, sest nad saavad majja sisse inimesed, kes oskavad neil aidata teha paremaid ja täpsemaid otsuseid,” soovitab Pförtsch.

Eesti ettevõtjatele pakub suurepärast rahvusvahelist koostöövõimalust EASi programm “Missioon Saksamaa!”. See on väga hea koht uute ideede ja kogemuse saamiseks. Ekspordijuhid töötavad terve aasta jooksul käsikäes sektoripõhise Saksa konsultandiga. Nii pikk koostöö on erakordne, aitab Saksamaad põhjalikult tundma õppida ja sealsetest võimalustest paremini aru saada. Koos konsultandiga käiakse ka kliendikohtumistel. Saksamaal saab eelise see ettevõte, kes esimesena mõistab, kuidas muutunud majanduskliima kliendi vajadusi muutnud on.

Loe selle kohta, miks on Saksa turule sisenemisel vaja tugevat strateegiat ja kuidas seda teha, siit.

LOE LISAKS: