Eesti esimese rohevalla teekond

Eesmärk on ühine – teha Lääne-Harjust vald, kus jätkusuutlikud valikud pole mitte eraldi esiletõstmist väärt erandid vaid juba normaalseks kujunenud reeglid. Rohelise Valla projektiga on hõlmatud lisaks vallavalitsusele ja kogukondadele ka ettevõtjad, haridusasutused ning teadlased. Viimasel kahel aastal ka Rohetiiger.

Suuremate soovunelmate täitumine nõuab palju tööd ning need muudatused annavad endast tunda ajaga, kuid väiksemad ei ole sugugi vähemolulised, sest nendeta ei realiseeru ka esimesed. Me teeme paljut entusiasmi pealt ning proovime palju kasutada ka n-ö. kastist välja lahendusi. Ka Rohetiiger tundus meile piisavalt pöörane ja teistmoodi ettevõtmine, et kampa lüüa.

Kui soovida miskit muuta, tuleb alustada iseendast. Nii hakkasimegi esmalt tööle oma töötajate mõttemustrite kallal. Tõsi, mõned edusammud olid vallavalitsuses juba pilootprogrammi alguseks tehtud: kilekotid ja ühekordsed nõud olid keelu all ja paigaldati kogukondlikke biokompostreid. Tänaseks on lisandunud ka prügikastide kabinettidest eemaldamine ja jäätmete liigiti kogumise nõuetele vastav sortimissüsteem. Igasuguste keeldude ja piirangute vastuvõtmine on valulik ning nõuab rohket ja järjepidevat selgitustööd, kuid sama oluline on pakkuda inimestele alternatiive.

Samuti oleme leidnud võimaluse, kuidas ühe soojaga anda tekstiilijäätmetele uus elu ning sammuda kilekotivabaduse suunas. Nimelt, meil siin valmistatakse vastupidavaid poekotte, mis enne olid Tallinki kardinad. Neid kingitakse nii elanikele kui külastajaile eesmärgiga teha vald kilekotivabaks. Et see nii sajaprotsendiliselt oleks, see on utoopia, kuid unistama ja tegutsema peab suurelt.

Ka ei soetata enam uut mööblit ning miinimumini on viidud ka kontoritarvete tellimine. Meie puhketoa mööbel on taas kord Tallinkist ning nõud kohalikust taaskasutuspoest. Tallinkist on pärit ka nii mõnegi meie hoolekande- ja sotsiaalasutuse mööbel ja sisustus. Uusi pastakaid pole juba ammu tellitud, sest meil on ühiskondlikuks kasutuseks mõeldud tops, kuhu kõik seminaridelt ja mujalt kaasavaraks saadud kirjutusvahendid kokku pannakse, et kõik neid vabalt võtta saaksid.

Oleme eesmärgiks võtnud ka varustada aastas vähemalt üks meie ühiskondlik hoone päikesepaneelidega. Tänaseks on neid kolm – Ämaris, Rummul ning Karjakülas.

Teadlikkuse tõstmiseks ja info paremaks levitamiseks oli kogukond algatanud seminarisarja „Targa Valiku Praktikumi“, mille abil tuuakse Lääne-Harju valla elanikkonnani teemad, mis aitavad kaasa keskkonnateadliku ja jätkusuutliku elu korraldamisele. Selle kestel on korraldatud ja korraldatakse veel meie elanikele 8 praktilise väärtusega seminari alustades loodushoiust kuni energiapöördeni välja.

Loetletud sammud võivad näida väikestena, aga kui keegi peaks statistikat, kui palju aitavad need vähendada jäätmeid ja ressursikasutust, siis on see juba päris arvestatav.

Me järgime oma tegevustes pingsalt ka seda, millised on riiklikud ja euroopaüleselt seatud eesmärgid ning püüame tegelikult olla valmis juba enne erinevate seadusmuudatuste jõustumist. Me ei taha olla n-ö. sabassörkijad, vaid pigem teenäitajad.

Inimeste keskkonnakäitumist ja juba harjumuspäraseid mustreid ei ole kerge muuta ega lõhkuda. Sellist peaga vastu seina jooksmise tunnet on ikka aeg-ajalt ette tulnud, kuid ometi ei ole kordagi tekkinud tunnet, et tahaks alla anda. Adume, et inimestele lähenemiseks tuleb taktikad valida sihtgruppide järgi. Näiteks vanemaealistele on alati parim kommunikatsioon vahetu suhtlus. Lastele ja noortele jõuavad asjad kõige paremini kohale läbi mängu ja tegevuste. Meie valla haridusasutused on väga altid roheteemadega kaasa tulema, mida näitab ka see, et tänaseks on meil juba kolm haridusasutust teeninud „rohelise lipu“. Ka on meil suurepäraseid partnereid mujalt sektoritest. Näiteks ettevõtjad.

Meie valla keskuseks olev Paldiski on tööstuslinn ning selle kuulsusega on too olnud terve oma eksisteerimise. Siin on strateegilise tähtsusega sadamad ning mitmed tipptehased ning ka radioaktiivsete jäätmete hoidla. Võib vaid ette kujutada, millisena võib tunduda siinne keskkonnaseisund. Ometi on täna kõik need ettevõtted kasutusele võtnud tehnoloogiad ja vahendid, et oma tegevus muuta võimalikult ressursitõhusaks ning keskkonnale vähem koormavaks. Tööstus ja kvaliteetne elukeskkond saavad koos eksisteerida, seda me rohevalla projektiga ka saavutada ja näidata soovime.

Ka oma erinevates konverentsides ja seminarides oleme võtnud suuna rääkida asjadest kergelt rohelises võtmes. Näiteks ka tänavune rahvusvaheline konverents „Teistmoodi Paldiski“ toob valdkondade tipud siia kokku rääkima just rohetehnoloogiatest, rohepöördest ning vesinikust. Peatudes veel tuleviku- ehk rohetehnoloogiatel, siis Paldiski saab olema nende kants. Me oleme selle nimel partneritega, eelkõige Pakri Teaduspargiga tööd teinud ning esimesed tulemused juba ka vilja kandnud.

Lääne-Harju vald ühines Rohetiigri pilootprogrammiga, kuna nägime võimalust oma seniseid põhimõtteid ja tegevusi veelgi võimendada. Laialdaste kogemustega eestvedajad andsid meile suurema kindlustunde, et oleme oma rohevalla suuna väga õigesti seadnud.

Esimese sammuna võtsime ette keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamiseks vajalikud tegevused, et asuda keskkonnategevust süstemaatiliselt arendama ja täiustama. Pilootprogrammis keskendume detailsemalt kahele valdkonnale: esiteks transport - liikuvus kui teenus ja teise teemana jäätmehoolduse korraldus.

Meie transpordieesmärk on muuta see võimalikult keskkonnasäästlikuks, kuid samas tagada inimestele liikumismugavus. Tühjalt sõitvad bussid koormavad keskkonda ning senine koostöö ühistranspordi keskuse ja Elroniga ei olnud toonud lahendust. Nii tegelemegi sellega, kuidas ühistransport teeniks samaaegselt nii sõitjate vajadusi kui keskkonda, üritades graafikuid reaalsete sõitjate arvu järgi sättida.

Jäätmemajandus on üks suurimaid väljakutseid pea igas kohalikus omavalitsuses, sest karmid ringlussevõtu nõuded tähendavad kogu senise süsteemi ümberkorraldamist. Osapooli, kes sellesse panustama peavad on õige mitu. Me ei saa nõuda inimestelt jäätmete liigiti kogumist, kui me pole taganud neile mugavad ja piisavad äraandmise viisid. Nii töötamegi vallas kogumisvõrgustiku täiendamise nimel. Ühtlasi oleme värskelt valmis saanud Saue vallaga ühise jäätmekava aastateks 2021-2026 eelnõu. Ka tegeleme venekeelse elanikonnani jõudmisega, mistõttu tuleb teatud piirkondades just seda kommunikatsiooni tõhustada.

Seni viimane Rohetiigri abil saavutatu on aga toiduraiskamise ja toidukao vähendamise projekt ”Hoiame head toitu!”.

Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgub, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Eesti toitlustusasutuste poolt tekitatud toidujäätmete kogus on hinnanguliselt 10 740 tonni aastas, millest ca 22% tekib haridusasutuste sööklates.

Lääne-Harju vald osaleb Rohetiigri toiduraiskamise ennetamise ja vältimise projektis "Hoiame head toitu", kus rõhk on toidu tarbimisel selliselt, et midagi ei läheks äraviskamisele. Meie oleme fookusesse võtnud tervisliku ja jätkusuutliku koolitoitlustuse. Koolikokkade inspireerimiseks ja motiveerimiseks korraldasime juunis neile õhtusöögi, mille esimene eesmärk oli neid tänada, teine aga tippkoka abil näidata, kuidas süüa hästi nii, et midagi ei läheks raisku. See ühissööming kinnitas, et meie koolide ja lasteaedade kokad on igati altid asjaga kaasa minema ning võtma omaks uusi nippe, kuidas toorainest võtta välja maksimum.

Loodame, et meie headest kogemustest saavad inspiratsiooni ja innustust teisedki kohalikud omavalitsused. Ennekõike just selles osas, et rohepiloodid ei ole täiendavad kohustused, vaid uusi lahendusi pakkuvad võimalused.