Uus seadus muudab elektriautode laadijatesse investeerimise elu võimaluseks!

Artikkel

- Sisuturundus
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 8. detsember 2021 kell 16:10
Kuula
Uus seadus muudab elektriautode laadijatesse investeerimise elu võimaluseks!
Käesoleva aasta märtsis jõustus ehitusseadustiku muudatus, mis nõuab laadimispunktide ja taristu rajamist nii uute elamute kui ka mitteelamute parklatesse.
Roman Zahharov Teslaga.Foto: Erakogu
Kodumaise energiaettevõtte RUEX kaasasutaja Roman Zahharovi sõnul kasvab elektriautode ja seega ka -laadijate turg meeletu kiirusega. Kasvupotentsiaal on suur ning seega on hetkel investeerimiseks parim aeg.
Kui kiire see elektriautode kasutusele võtmise kasv siis hetkel ikkagi on?
Euroopas keskmiselt 60%, Eestis isegi 80% ja see kasv jätkub ning kõik need autod vajavad laadimist. Ehitusseadustiku muudatuse kohaselt peab alates selle aasta märtsist uue elamu puhul olema rajatud laadimistaristu igale parkimiskohale, kui parklas on rohkem kui 10 parkimiskohta.
Uue mitteelamu puhul, kui on üle 20 parkimiskoha, peab olema paigaldatud vähemalt 1 laadimispunkt ja juhtmetaristu rajatud igale viiendale parkimiskohale. Kusjuures vähemalt üks laadimispunkt peab olema paigaldatud ka juba ehitatud mitteelamu puhul, küll on selleks antud üleminekuaeg paigaldada laadimispunkt kuni 1. jaanuarini 2025. See puudutab sisuliselt väga paljusid kinnistuid Eesti linnades.
Kuna statistika järgi laeb 90–95% elektriauto omanikest oma autot kodus siis, kui elektri hind on odav, siis on näiteks kortermajade puhul sellise laadimispargi olemasolu ülioluline.
Kas kortermajade elanikud hakkavad tõesti elektriautosid ostma?
Muidugi, need lähevad ju järjest odavamaks. Mõne aasta pärast on nende hind praktiliselt võrdne tavaauto omaga ja pea kõik autotootjad tulevad oma uute mudelitega välja. Elektriauto eeliseks on ka tasuta parkimine kesklinnas ning bussiraja kasutamise võimalus. Eelis on ka see, et ta läheb kohe soojaks, kui käima panna. Pole vaja enne „mootorit sooja panna“.
Kas Kredexi rajatud ELMO laadimisvõrgustikust ei piisa, et rahuldada olemasolev laadimise nõudlus?
ELMO laadijate võrgustik on välja ehitatud 2012. aastal ja koosneb 167 laadijast. Üheksa aastat tagasi oli see arv rohkem kui piisav. Täna on aga elektriautode arv kuus korda suurem, laadijaid kasutavad pidevalt ka elektritaksod ja rendiautod. Analüütikud ennustavad, et kehtivate kliimaeesmärkide täitmise korral peab avalike laadijate arv olema 3890 (10kordne kasv) ja selleks, et saavutada soovitud süsinikuneutraalsust, peab laadijate arv kasvama 5000.
Ja praegu on siis kõigil võimalik sellest eduloost osa saada?
Absoluutselt! Siiani tangib enamik inimesi oma autosid bensiinijaamades, aga kas mõni neist bensiinijaamadest on kunagi pakkunud meile võimalust osanikuks saada? Ei! Meie aga tahame elektriautodega seotud meeletut kasvupotentsiaali kaaskodanikega jagada. Teeme oma Eesti asja!
RUEX aktsiate märkimine investeerimis- ja kauplemisplatvormil Funderbeam lõpeb 14.12.2021.
Kui sa laed oma autot 9 korda 10st kodus, siis see ainuke kord, mil sul on vaja oma autot mujal laadida, on kasulik teha sinu isiklikus avalikus laadijas! Väga lahe ju! See on unikaalne võimalus toetada laadimistaristu rajamist Eestis ja Baltimaades ning selles isiklikult osaleda.
Ja kõige selle juures veel natukene maailma ka päästa?
Kindlasti! Praegused reostavad autod meeletult õhku, elektriautod seda ei tee. Praegu on hea võimalus investeerida, varsti on see rong läinud.
7 põnevat fakti elektriautode kohta
• Esimene elektriauto ehitati 1832. aastal.
• Maailmas on täna 10 miljonit elektriautot ja see arv kasvab igal aastal 40% võrra.
• Volvo on avalikult välja öelnud, et alates 2030. aastast toodavad nad ainult elektriautosid.
• Balti riigid on TOP10s kõige väiksema laadijate arvuga Euroopas: Leedu on esimesel kohal (0,2 laadijat 100 km kohta), Läti on viiendal kohal (0,5 laadijat 100 km kohta) ja Eesti on seitsmendal kohal (0,7 laadijat 100 km kohta).
• Elektriautos on 20 liikuvat varuosa, sisepõlemismootoriga autos 100 korda rohkem ehk siis 2000.
• Elektriauto ei tossa. Keskmine sisepõlemismootoriga auto väljastab ühes aastas 2000 kg CO2 õhku ja on vaja 100 puud, et seda kompenseerida.
• 100 kilomeetri läbimine elektriautoga läheb maksma 2–3 eurot ja seda isegi praeguste elektrihindadega. Tavalise auto puhul on selleks hinnaks umbes 12–14 eurot.
RUEXi kaasasutaja Roman Zahhrov vastab korduma kippuvatele küsimustele:
1. Kui kiiresti laeb elektriauto aku täis? Tulete õhtul koju, panete laadima ja hommikuks on täis.
2. Kui pika maa saab elektriautoga sõita vahepeal laadimata? Keskmiselt 200–300, mõne mudeli puhul juba kuni 700 kilomeetrit.
3. Kui kiiresti laeb kiirlaadija? 15 minutiga saate 100 kilomeetrit sõitu juurde.
4. Mis saab, kui aku tühi ja laadijat pole käepärast? Laadida on võimalik ka tavalisest pistikust.
Uus seadus nõuab avalikku ruumi rohkelt elektriautode laadijaid
Märtsis jõustus muudatus, mis nõuab laadimispunktide ja -taristu rajamist nii uute elamute kui ka mitteelamute parklatesse. Seoses sellega tuleb turule suur hulk aeglaseid laadijaid, kuna kinnistuomanikud ei hakka ilmselt investeerima kiirlaadijatesse. Laadijad peavad sisu poolest töötama avalikus režiimis. RUEX saab neid erinevatesse platvormidesse, näiteks Barkingusse integreerida.
Tutvu lähemalt Ehitusseadustiku muutmise seaduse § 65, lõige 1 siin: www.riigiteataja.ee/akt/130062020009
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- RUEX OÜ
- Autod
Hetkel kuum