Artikkel
  • Ülemiste keskuses on vastutustundlik äri kõigi südameasjaks

    Ülemiste keskus omab BREEAM rohesertifikaati ning pälvis vastutustundliku ettevõtluse indeksi pronkstaseme märgise.Foto: Kaido Haagen

    Ülemiste keskuse eesmärk on olla parim kaubanduskeskus Baltikumis, eestkõneleja ning teerajaja keskuste arengus, kasutada parimaid praktikaid keskuse opereerimises, disainimises ja funktsionaalsuses.

    “Vastutustundlikkusele mõtlemata pole võimalik enam hakkama saada, need teemad on olnud pikka aega päevakorral ja neid teadvustatakse järjest rohkem ja süsteemsemalt,” rääkis Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonna juht Tiia Nõmm Äripäeva raadio saates "Jätkusuutlik ja roheline”, et jätkusuutlikkusest on saanud orgaaniline äri osa, mille olulisust otsustajad mõistavad.
    Tegevusi juhitakse juhatuse tasandil. Loodud on töörühm, kuhu kuuluvad kõik üheksa keskuse juhtkonna liiget ning mis kohtub regulaarselt vähemal kord kuus. Valdkonna juhtimise igapäevane vastutus meeskonnas on jaotatud eelkõige kahe inimese vahel: turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonna juht haldab iga-aastast tegevusplaani ja juhib vastutustundliku ettevõtluse töörühma, finantsjuht koordineerib ja seirab mõõdikute täitmist ja raporteerimist.

    Eetiline ja kaasav juhtimine

    Kogu Ülemiste keskuse tiim töötab iga päev selle nimel, et olla kõikides oma tegemistes vastutustundlik nii inimeste kui ka keskkonna suhtes. Oluline on avatud ja järjepidev suhtlus oma rentnike ning partneritega, sest nii saavad kõik kaasa rääkida ühiskondlikel teemadel, mis on kõikide ühiseks südameasjaks.
    Rentnike jaoks ollakse alati olemas. "Meil on igakuised infotunnid, kus osalevad rentnike esindajad, rentnike nõukogu, mis valitakse igal aastal rentnike suurkogul, kus omakorda käivad koos omanikud, ettevõtete juhid ja turundusjuhid. Kõigi nende tegevuste eesmärgiks on parem koostöö ja info liikumine, et kõik saaksid küsida, kui neil tekib küsimusi ja et kõik saaksid teha ettepanekuid, kui neil on häid mõtteid. Ja ehkki keskuse juhtkonnale tähendab see üsna suurt lisatööd, on see kindlasti tulemust väärt.”
    Sihiks on soodustada oma kogukonna teadlikku tervisekäitumist, sest hea tervis on kõige alus. Hea tervis saab alguse puhtast õhust ja seepärast on koostöös ettevõttega R8 Technologies loodud automatiseeritud klimaatiline keskkond, mis tagab, et keskuse siseruumide on õhukvaliteet sarnane välisõhu kvaliteediga. Samuti on keskuses mitmekülgne toiduvalik, mis annab võimaluse nii rentnikel kui ka külastajatel teha tervislikumaid valikuid.
    Tervise toetamiseks korraldatakse aktiivseid ja liikumist soodustavaid sündmusi. Uueks traditsiooniks on Ülemistes korraldatav Ööjooks, kus sel aastal osales rekordiliselt üle 2500 inimese. „Kehaline aktiivsus ja hea seltskond on tegurid, mis tagavad tugeva vaimse ja füüsilise tervise ning viivad elus edasi,“ märkis Nõmm.
    Keskuse töötajatele korraldatakse ka muid ühisüritusi, eelmisel aastal osales rohkem kui kolmekümnel suuremal ja väiksemal üritusel enam kui tuhat inimest.

    Keskkonnamõjude vähendamine

    BREEAM (Building Research Establishment's Environmental Assessment Method) on maailma juhtivaks hoonete keskkonnamõju hindamise meetodiks, mis sätestab jätkusuutliku disaini parimate tavade standardi.
    Ülemistele on omistatud BREEAM rohesertifikaadi tase 'Hea' ja alustatud on BREEAM-in-Use sertifikaadi taotlemist, eesmärgiga saavutada tase 'Väga hea'.
    On seatud eesmärgid keskkonnamõju vähendamiseks ja jälgitakse nende täitmist läbi erinevate indikaatorite.
    Eelistatakse taastuvenergiat – alates 2022. aastast tuleb 100% Ülemiste elektrienergiast tuuleelektrijaamadest, tänu millele hoitakse kokku 11 tonni CO2 heitmeid aastas.
    Kinnisvarasektoris on ehitise energiakulu üks suuremaid kliimamõju aspekte ja Ülemiste on koos Linstow kontserniga (Ülemiste kaudne omanik on Linstow AS, Norra Kuningriigis asuv kinnisvarafirma, mis kuulub AWILHELMSEN AS koosseisu) tegelenud aastaid energiakulu vähendamisega. Keskkonnasõbralikest investeeringutest tuleneva energiatarbimise vähenemise ja ka energiajaotuse muutumise tulemusel on Linstow aastatel 2010–2018 vähendanud CO2 heitkoguseid umbes 43%.
    Mullu oli suurimaks arendustegevuseks energiatarbimise vähendamisel maja ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemide optimeerimine digitaalse operaatori R8 poolt – see optimeerib süsteeme iga 15 minuti tagant, mille tulemusel vähenes Ülemiste keskuse energiakulu märkimisväärselt ja lisaks hoiti kokku 1064 tonni CO2 heitmeid.
    Mitmed hoones olevatest toodetest ja teenustest aitavad lahendada keskkonnaprobleeme. Au sees on taaskasutus ja Ülemiste keskuse spetsiaalses tagastuspunktis saab uuele eluringile saata nii taarat, paberit, klaasi, tekstiili kui ka erinevaid pakendeid. Samuti saab kasutatud, kuid korralikud rõivad, jalanõud ning mänguasjad tuua Uuskasutuse kappi. “Asjad ei ole iseenesest halvad, aga neile tuleb anda tööd,” märkis Nõmm, et kasutult seisvatel asjadel pole mõtet ja meie jalajälge mõjutavad nii suured kui väikesed tegevused. “Kui me räägime ainult väga mastaapsetest muudatustest, võib tunduda, et eesmärk on saavutamatu. Aga tegelikult on igapäevane, samm-sammult igaühe poolt antav panus see, mis annab kokku suure tulemuse.”
    Ülemiste keskus toetab ka erinevaid keskkonnateemalisi pilootprojekte. “Kui me näeme head ideed, mis sobib meie väärtustega, paneme omalt poolt õla alla. Mõnikord on vaja nende algust, kes suured veel ei ole, veidi aidata. Nii et kui meie poole pöördus korduspakendite start-up Ringo Eco, lubasime hea meelega nende pilootprojekti oma majja. Nüüdseks on nad laienenud üle linna ja oma äriga edukalt edasi läinud,” tõi Nõmm näite ühest algatusest, mida sooviti jõustada, kuna kaubandus, toitlustus ja meelelahutus on pakenditega väga tihedalt seotud.
    Toetatakse keskkonnasõbralikke transpordiviise: keskuse juures on 23 elektriautode ja 20 tõukerataste laadimisjaama, lisaks 103 jalgrataste parkimiskohta. Keskuse kaupluste töötajate seas propageeritakse keskkonnahoidu, panustades läbi suviste talgupäevade konkreetsete objektide korrastamisse. Toetatakse Eestimaa Looduse Fondi püsimetsanduse programmi, mille tulemusel on valminud ka näiteks Pokumaal asuv Laanetarga õpperada, mis tutvustab loodussõbralikku metsandust.

    Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus

    Keskuse mugavused ja teenused on läbimõeldud ja loodud eesmärgiga tagada kõigile võrdsed võimalused ja ligipääs. Teenuste kasutamise sagedust ja mõju monitooritakse ja teenuste arendamisel tehakse koostööd huvigruppide ja valdkonnaspetsiifiliste organisatsioonidega.
    Keskuses on 29 parkimiskohta erivajadustega inimestele, invabussi parkla peaukse juures, ratastoolilaenutus, abivahendid vaegkuuljatele, Braille tähestikus majaplaanid ja sisearhitektuuris kasutatud spetsiaallahendused vaegnägijatele, spetsiaalsed ema ja beebi toad, lapsekärulaenutus (sh kaksikutekäru) ning ligipääs ratastooli ja kaksikute vankriga.
    Toetatakse neid, kes seda kõige rohkem vajavad: kaasatakse rentnikke sekka kohalikke väikeettevõtteid, toetatakse noorte ettevõtlus- ja heategevusprojekte, tehakse koostööd Eesti Punase Risti, Ukraina Eneseabi MTÜ, Maalides Head projektiga Ukraina sõjapõgenike abistamiseks jt.
    Iga-aastaselt korraldatakse koos lastekodudega heategevuslikku jõululaata Topeltkink. “Oleme korraldanud seda aastast 2005. Laadale saavad tulla lastekodulapsed omavalmistatud käsitööd ja suveniire müüma, teenides ühest küljest taskuraha, teisest küljest saavad nad nii esimese ettevõtluskogemuse ja kolmandaks ka toreda päeva, mille neile korraldame,” tutvustas Nõmm. Selle aasta juunis korraldati lastekodulastele ka laada eelüritus, et koguda ideid ja inspiratsiooni. Üritusel toimunud vestlusringis jagasid lastele oma soovitusi ka toonane ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning rahatarkuse ekspert Kristi Saare.

    Keskkonna- ja sotsiaalne mõju tarneahelas

    Partnerite ja tarnijatega on pikaajalised suhted. Reeglina on tegu arengule suunatud eesrindlike ettevõtetega, kes jagavad keskusega samu väärtusi. Ühest küljest võivad olla need suured ja tuntud ettevõtted, kelle taust on teada ja kellega seovad pikaajalised lepingud. Aga on ka vähem tuntud, kuid suure potentsiaaliga kohalikke ettevõtteid ja start-up`e. “Kõigile kehtivad küll raamreeglid, aga samas on meil suured ja väikesed rentnikud, kellega suhe on mõnevõrra erinev – mõni vajab rohkem tuge,” kommenteeris Nõmm, et nii koostööpartnerite kui ka rentnikega suheldes rakendatakse mõistlikkuse printsiipi. “Vastutustundlikkus ettevõtluses baseerub sageli ka n-ö talupojatarkusel, millest heaoluühiskonnas elades on mõnikord kaugenetud.”
    Tarnijate valikul võetakse arvesse konkreetse valdkonna erisusi, sealhulgas ka ettevõtte ESG tegevusi ja sertifikaate. Samas ei ole ses osas väga rangeid reegleid ja lõplikud otsused langetatakse lähtuvalt valdkonnaspetsiifikast, eetikakoodeksist ja jällegi kainest mõistusest.
    OÜ Ülemiste Center on Eesti Kaupmeeste Liidu ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige. Kontserni kaudu kuulutakse ka mitmetesse rahvusvahelistesse koostöövõrgustikesse. Ülemiste keskusele omistati 2022 aastal Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi Indeksi pronkstähis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.