Artikkel
  • Kuula

    Jahmatav statistika: kuidas üks kõige saastavamaid tööstusharusid kontrolli alla saada?

    Ainuüksi Euroopa Liidus visatakse igal aastal minema 5,8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid ehk umbes 11 kilogrammi inimese kohta. Möödunud aastal Bloombergi poolt avaldatud artiklis mööndi, et rõivatööstusega on seotud kuni kümme protsenti kogu maailma süsinikuheidetest ehk selle mõju on suurem kui õhu- ja meretranspordil kokku. Lisaks sellele on rõivatööstus vastutav viiendiku plastjäätmete eest, mis igal aastal meie planeedile lisandub.

    Need on jahmatavalt suured arvud ja kuigi rõivatööstused räägivad vastutustundlikust ja jätkusuutlikust äritegevusest, esitletakse üht uut rõivakollektsiooni teise järel. Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku tekstiilidisaineri Maria Kristiin Petersoni sõnul räägitakse moemaailmas jätkusuutlikkusest üha enam, kuid samas on küsitav, kui kiiresti ja kas üldse suudavad suured moebrändid oma tootmis-, tarne- ja müügiahelaid tervikuna muuta.
    Tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson: „Jätkusuutlikkuse poole liikuv moesektor ei ole uus trend, vaid ammune reaalsus. Globaalse kliimakriisi valguses on tekstiili- ja moesektori keskkonnareostus rohkem luubi alla võetud ning keskkonnapliitikast lähtudes tuleb suurimaid muutuseid teha kiirmoebrändidel. Üle tuleb vaadata nii oma toormaterjalid kui ka tootmis- ja müügiahelad. Seda, kas moegigandid nagu Zara või H&M suudavad oma ärimudeleid nõutud määral muuta, näitab aga aeg.“
    Samuti märkis Peterson, et Euroopa Liidu karmimad meetmed suunavad loodetavasti tarbijaid tegema järjest arukamaid ja jätkusuutlikumaid valikuid. Õhus on veel hulgaliselt küsimusi ning murekohti. „Jätkusuutlikkus ei ole moes uus trend ning kuigi rääkida oskavad sellest kõik, siis praktikas lähevad need põhimõtted mõnevõrra vastuollu suurte tegijate ärimudeliga. Peamine eesmärk on ju tarbimist vähendada – aga kelle arvelt? Head tahet on muidugi palju, kuid on raske näha, kuidas saaks näiteks Zara või H&M oma tootmismahtude juures olla jätkusuutlikkuse lipulaevaks.“

    Esimene samm jätkusuutlikkuse suunas on õiged materjalid

    Vastutust tekstiilide ja muude materjalide jätkusuutliku kasutamise eest ei pea kandma siiski moevaldkond üksi. Tekstiile kasutatakse ohtralt ka mujal ning tuleb näha vaeva, et liikuda rohelisemate ning keskkonda säästvate tarbimisviiside poole. Näiteks leidub palju tekstiilmaterjale autodes – need katavad istmeid, viimistlust, sõitjateruumi lage ja teisi detaile. Autodes kasutatavad materjalid peavad kestma kauem kui vaid loetud kuud, kuid sellele vaatamata tuleb tootjatel mõelda jätkusuutlikkusele. Igal materjalil on mõju ja kuigi need võivad sõidukis kesta aastakümneid, peab siiski mõistma, et igal materjalil on keskkonna jalajälg, mida tuleb vähendada. See nõuab uute lahenduste leidmist ja unikaalsete materjalide kasutusele võtmist.
    Luksusautode tootja Jaguar Land Rover on seadnud eesmärgiks pakkuda oma tootevalikus laia hulka elektrilisi sõidukeid, kuid vaid sellele ei saa jätkusuutlikkuse teekonnal lootma jääda. Seetõttu pööratakse olulist tähelepanu kogu sõiduki tootmisprotsessile ning sellele, milliseid materjale autodes kasutatakse.
    Näiteks Range Roveri mudelites Velar ja Evoque kasutatakse koostöös ettevõttega Kvadrat välja töötatud villast ja kunstseemisnahast valmistatud siseviimistluslahendusi, mille tootmiseks kasutatakse ühe auto kohta keskmiselt 53 ümbertöödeldud plastpudelit. Valikus on ka eukalüptipuu kiududest valmistatud taimne kangas, millel on seni tootja kasutatud materjalidest madalaim globaalse soojenemise potentsiaal (GWP).
    Range Rover Velar (tootja foto)

    Tähtis on kogu tootmise jalajälg

    Tekstiilidisaineri sõnul ei piirdu materjalide jätkusuutlikkus siiski vaid sellega, millest nad valmistatud on. Suurtest kaubamärkidest rääkides märkis Peterson, et olulise osa saastest moodustab tegelikult tootmisprotsess ise ning lõpptoodete käitlus peale tarbimisaja lõppu. „Jätkusuutlikud materjalid on vaid üks samm. Oluline on ka see, et tootjad omaksid reaalset kontrolli kogu oma tarneahela üle alates toormaterjalide tarnimisest ja tekstiilitootmise protsessidest kuni toodete käitlemiseni ning loomulikult ka töötajate eetilise kohtlemise ja õiglase tasuni välja.“
    Säästliku tarneahela ja jätkusuutliku tootmise peale on mõelnud Jaguar Land Rover koos Kvadratiga. Kõik tekstiilid valmistatakse Suurbritannias, et omada võimalikult terviklikku pilti kogu tootmisprotsessist. Samuti võimaldab lühem tarneahel – nii materjali kui ka autode tootmine asub samas riigis – vähendada transpordist tulenevat keskkonnamõju. Kvadrat peab oma tootmisprotsessides kinni kõige rangematest säästlikkusnõuetest ning tagab, et parimaid praktikaid järgiks nii nad ise kui ka nende partnerid.
    Range Rover Velari salong (tootja foto)
    Kõige jätkusuutliku kõrval pole aga ära unustatud ka kvaliteeti. Kuigi ümbertöödeldud materjale võib esmalt seostada millegi keskpärasega, seab Jaguar Land Rover oma partneritele kõrgeimad standardid. Autotootja on juba aastaid oma sõidukites taaskasutatud materjale kasutades tõestanud, et jätkusuutlikkust, kvaliteeti ja luksust saab pakkuda üheskoos.
    „Oluline on end tarbijana võimalikult palju harida ja olla oma ostuotsuste juures alati teadlik. Disainerina soovitan ostuotsused alati läbi kaaluda ning olla uudishimulik – vahel isegi veidi rohkem, kui tundub vajalik – ning küsida, kas mõni ese on toodetud jätkusuutlikult, kas selle valmistajaid on koheldud eetiliselt ja kas neile on tasutud õiglast töötasu, kas toode ise on kvaliteetne ning kas see on kauakestev. Parem tarbida vähem, aga kvaliteetset,“ rõhutas ekspert.
    Range Rover Velari salongidetailid (tootja foto)
  • Hetkel kuum
Vitali Šipilov: esimene "taastuvenergia seadus" sisaldab selle mõju vähendavaid kompromisse
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Kaugjuhitava auto arenduskulud surusid ELMO Rendi kahjumisse
ELMO Rendi müügitulu eelmise aasta teisel poolel kasvas veidi, kuid kuna kaugjuhitavate autode juurutamine nõudis suuri arenduskulusid, jäi ettevõte teisel poolastal enam kui 700 tuhande euroga miinusesse.
ELMO Rendi müügitulu eelmise aasta teisel poolel kasvas veidi, kuid kuna kaugjuhitavate autode juurutamine nõudis suuri arenduskulusid, jäi ettevõte teisel poolastal enam kui 700 tuhande euroga miinusesse.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Bahmuti kaitsjad said Ragnar Sassilt auto. "Võitleme iga hoone pärast"
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Luminofoorlambid kaovad peagi turult
See aasta on valgustustehnika arengus väga oluline, sest rakenduvad olulised ELi määrused, mis turgu reguleerivad ja kogu valgustussektorit mõjutavad.
See aasta on valgustustehnika arengus väga oluline, sest rakenduvad olulised ELi määrused, mis turgu reguleerivad ja kogu valgustussektorit mõjutavad.
Loovagentuuri juht: meie tehisintellekti abi tekstiloomes ei kasuta
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.