Artikkel
  • Kuula

    Elektriauto loomine on vaid pool tööst, aga kuidas jõuda jätkusuutliku autotööstuseni?

    Euroopa siht on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks mandriks ja selleks peavad kõigis tööstusvaldkondades aset leidma suured muutused. Tänaseks on muutustega ka selgelt algust tehtud ning paljude ettevõtete strateegiatesse on jõudnud konkreetsed plaanid oma tegevuste keskkonnamõju vähendamiseks ja süsinikuneutraalsuse poole liikumiseks, sageli koos kindlate kuupäevade ja täpsete protsentidega.

    Autotootmine (Shutterstock)
    Eriti ilmsed on need muutused autotööstuses, mille toodang on seni olnud vastutav ligi veerandi süsinikdioksiidi saaste eest. Mõju vähendamiseks peavad pingutama kõik ning üleminek heitmevabadele sõidukitele peab toimuma kiirelt – plaanide kohaselt hiljemalt aastaks 2035, mil Euroopas enam uusi sisepõlemismootoriga sõidukeid müüa ei tohi. Kuigi see eesmärk on juba ise ambitsioonikas, on mitmed tootjad endale seadnud veelgi kõrgema sihi.
    Jaguar Land Rover on endale seadnud eesmärgiks toota loodussõbralikke sõidukeid ning jõuda lisaks sellele 2039. aastaks kogu oma äri ulatuses netonullini (net zero). See eesmärk ei hõlma vaid süsinikdioksiidi heidete vähendamist, vaid ka kõiki teisi kliimamuutusi põhjustavaid heitgaase. Nii Jaguar Land Roveri kui teiste ambitsioonikate suurettevõtete suurimaks väljakutseks on aga vajadus uuenduslike tehnoloogiate järele, mis aitaks tulevikku vaatavad plaanid reaalsuseks muuta. Kõiki vajalikke lahendusi pole aga täna veel olemas.
    Paljude ettevõtete esimene idee jalajälje vähendamisel ja saastavate tegevuste kompenseerimisel on puude istutamine ja looduskaitsega tegelevate organisatsioonide toetamine. Kuigi see tegevus on tervitatav, on teadlased ja keskkonnaorganisatsioonid tänaseks kujundanud arvamuse, et sellisest tegevusest üksi ei piisa.
    Uus puu hakkab CO2-heiteid koguma alles 20 aastat pärast istutamist, mis tähendab, et kuigi metsade ja bioloogilise mitmekesisuse taastamisse investeerimine on alati teretulnud, ei ole me täna olukorras, kus meil oleks tulemusteni jõudmiseks aega oodata aastakümneid. Selleks, et kliimamuutuse peatamine õnnestuks, on vaja juba täna muuta tootmis- ja ärimudeleid ning mitmeski valdkonnas absoluutselt kõike, mis on seal seni standardiks olnud.
    Elektrisõiduk (Shutterstock)

    Uue elektriauto loomine on vaid pool tööst

    Igal tegevusel on mõju CO2-heidetele ning autotööstusest rääkides ei lõpe reostus tootmisprotsessiga, vaid otsest mõju keskkonnale avaldavad ka juba valminud tooted. See on ka põhjus, miks on enamik autotootjaid liikumas jätkusuutlikumate tootmisprotsesside ja keskkonnasõbralikumate sõidukite poole. Seda teed on läinud ka kõige võimsamate ja luksuslikumate autode tootjad ning isegi maastikusõidukite puhul on fookus liikunud sisepõlemismootoritelt elektriajamite poole.
    Kõige tulihingelisematel maastikusõidukite fännidel võib küll olla raske ette kujutada tõeliselt võimekat tõhusat elektriautot, kuid juba peagi avaneb võimalus teha tutvust maastikuvõimekuse ja jätkusuutlikkuse eduka kombineerimisega. Land Rover toob esimese sellise mudeli välja juba 2024. aastal, kokku plaanib tootja sellel kümnendil tutvustada kuut erinevat elektrilist mudelit. Jaguarist saab aga 2025. aastast alates ainult elektriliste luksussõidukite tootja.
    Jätkusuutlikumaks muutuvad nii sõidukite jõuajamid kui ka kõik muu, mis teeb luksusmaasturist luksusmaasturi. Häid näiteid on juba hetkel kuhjaga. Näiteks ei pea Jaguar Land Roveri sõidukite sõitjateruumi enam ehtima nahaga, vaid selle asemel saab valida villast või eukalüpti lehtedest valmistatud tekstiillahendused. Ka elektrilise Jaguar I-PACE’i sõitjateruumis kasutatakse juba praegu ühe valikuna Econyli, ehk taaskasutatud plastkiududest kootud tekstiili.
    Jaguar I-PACE salong (tootja foto)
    Jaguar I-PACE iste (tootja foto)
    Skeptikud juhivad jätkuvalt tähelepanu probleemile, et elektriautode loodussäästlikkusest rääkides on kõige kriitilisem akude saatus, kuid sellele küsimusele otsib lahendust terve autotööstus. Jaguar Land Rover investeeris näiteks ligi 23 miljonit eurot ettevõttesse Battery Resourcers, mis on juba avastanud viisi, kuidas taaskasutada akude katoodmaterjale.
    Investeeringu eesmärk on toetada uute tootmisrajatiste püstitamist, võimaldades nii leida uusi tehnoloogiaid ja võtta ringlusesse 10 000 tonni elektriautode akusid aastas. Samuti on Brüneli ülikooliga koostööd tegev Briti ettevõte leidnud viisi, kuidas töödelda ümber alumiiniumit, et kasutada seda uute sõidukite keredetailide loomisel. Ringlusse võetud alumiinumi kasutamine nõuab 90% vähem energiat.

    Tarbijate ja ettevõtete harjumused muutuvad

    Tänaseks on selge, et tulevik laiemalt kuulub elektriautodele, ehkki kõikide sõidukite puhul pilt veel nii ühtne pole. Näiteks ei ole veel häid elektrilisi alternatiive põllumajandussõidukitele.
    „Elektriautode puhul on kasutegur üsna selge ja kaasaegsete autode elektriline sõiduulatus vastab paljude inimeste vajadustele ja soovidele. Küll aga tekitavad küsimusi mitmed muud transpordivahendid, mille puhul üleminek alternatiivsele energiaallikale ei pruugi nii sujuv ja lihtne olla. See puudutab peamiselt raskemat tehnikat ja eriotstarbelisi sõidukeid,“ rääkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autoeriala õppejõud Priit Auväärt vajadusest alternatiivsete lahenduste järele teistes sektorites.
    Elektriliste ahenduste kõrval on tootjatel võimalik valida veel mitmete teiste jätkusuutlike lahenduste seast ning hetkel paistab, et vähemalt nähtavas tulevikus võivad mitmed neist ka valitud sektorites domineerivaks saada.
    Pikamaatranspordis on viimastel aastatel olnud näha suuri edusamme nii elektriliste kui ka vesinikuveokite osas. Uue põlvkonna veokid suudavad heitevabalt läbida juba sarnaseid vahemaid nagu nende diislit põletavad ametivennad. Põllumajanduses nähakse alternatiivina jätkusuutlikumaid kütuseid, näiteks põllumajandusjääkidest valmistatud biometaani.
    „Biometaan on kindlasti üks potentsiaalne alternatiiv fossiilkütustele, eriti just valdkondades, kus elekter on ühel või teisel põhjusel ebasobiv või raskemini kasutatav. Gaasimootoris põletatakse biometaani sarnaselt sisepõlemismootorile, kuid see põleb puhtamalt ning tekitab seeläbi oluliselt vähem saastet. Tasub ka märkida, et biometaani valmistatakse orgaanilistest jäätmetest ning see teeb biometaanist omamoodi taastuva energiaallika,“ selgitas Auväärt.

    Jätkusuutlikkust mõjutavad kliendid

    Jätkusuutlikumate sõidukite poole liikumisel on ühelt poolt selgeks ajendiks uued reeglid, kuid nende kõrval mängivad olulist rolli ka tarbijate eelistused ning vähemsaastavate alternatiivide järjest kasvav praktilisus. Elektriautode soetamine ja kasutamine muutub iga päevaga aina soodsamaks ning inimesed saavad üha enam aru, et keskkonnasõbralik elustiil ei ole lihtsalt vajalik, vaid sellel on positiivne mõju elukvaliteedile ja majanduslikule heaolule. Samuti ei nõua elektriautoga sõitmine enam mugavuse ohvriks toomist – need on mugavuselt ja võimalustelt sisepõlemismootoriga sõidukitega võrdsed või isegi etemad.
    Tarbijate harjumuste muutumist tõestavad juba ka müüginumbrid. Jaguar Land Roveri kogutud andmete kohaselt oli näiteks Iirimaal 2022. aastal ettevõtte enimmüüdud mudeliks pistikhübriidne Range Rover Sport ning kokku moodustasid elektrilised või pistikhübriidsed mudelid lausa 97% müüdud sõidukitest.
    Auto metsateel (Shutterstock)
  • Hetkel kuum
Vitali Šipilov: esimene "taastuvenergia seadus" sisaldab selle mõju vähendavaid kompromisse
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Ralli: USA indeksid lõpetasid reedel nii päeva kui nädala vaates tublisti rohelises
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Bahmuti kaitsjad said Ragnar Sassilt auto. "Võitleme iga hoone pärast"
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Trump sai kriminaalsüüdistuse, lähipäevil ootab teda vahistamine
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Jaemüük kahanes 6 protsenti "Vähemate kaupade eest tuleb maksta rohkem"
Jaekaubanduse käive oli veebruaris 740 miljonit eurot, müügimahud kukkusid aastases võrdluses 6%, kuid see-eest käive kasvas 8%, tervelt 14% võrra on kasvanud käive supermarketites.
Jaekaubanduse käive oli veebruaris 740 miljonit eurot, müügimahud kukkusid aastases võrdluses 6%, kuid see-eest käive kasvas 8%, tervelt 14% võrra on kasvanud käive supermarketites.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.