Timur Turlov Silicon Valley panga pankroti põhjustest: põhimõttelisi vigu ei tehtud!

Pärast SVB pankrotti sulgesid USA regulaatorid ka krüptoraha käitlenud Signature Bank`i. Pank kuulus 110 miljardi dollari suuruse varaga USA 30 suurima panga hulka. "Põhipõhjused on tegelikult väga huvitavad. Pangad seisid silmitsi klassikalise pangajooksuga, mille vallandasid klientide mured, kas pank ei kaota oma aktsiaportfelli languse tõttu liiga palju raha,” selgitab ettevõtja ja rahastaja Timur Turlov.

“Silicon Valley panga põhiprobleem oli see, et Wells Fargos on umbes 85% hoiustest kindlustatud ehk need on kindlustussummaga kaetud. Ameerikas on FDIC, American Deposit Guarantee Fund, mis tagab hoiused kuni 250 000 dollarini. Kui pank läheb pankrotti, siis nad peavad raha hoiustajatele välja maksma järgmisel päeval. Silicon Valley pangas moodustasid alla 250 000 dollari suuruse hoiusega hoiustajad umbes 5% koguarvust – see on uskumatult väike arv, täpselt nagu Signature Bank puhul. Nad olid väga keskendunud rikastele ja äriklientidele,“ kirjeldab Turlov.

Eksperdi hinnangul ei teinud panga juhtkond portfellihalduse osas põhimõttelisi vigu. Pank investeeris usaldusväärsetesse instrumentidesse ja püüdis suuri riske vältida: suurem osa varadest (120 miljardit dollarit) paigutati likviidsetesse aktsiatesse, peamiselt võlakirjadesse. Kuni 10-aastase tähtajaga instrumentidest koosneva portfelli tootlused olid 1-2% aastas.

Kui riskikapitali valdkond sattus tsüklilisse langusesse, hakkas intressimäärarisk aga panga kapitali koormama. Panga hoiused hakkasid kahanema ja ettevõte asus oma portfellist aktsiaid müüma – ilmnesid USA baasintressimäära tõusust tingitud varade ümberhindluse kahjumid. Võlakirjade madalate tootluste tõttu (1-2% aastas) nõudsid kliendid SVB-lt suuremat intressi, et saada sama kupongimääraga võrreldes kõrgemat tootlust.

Turlov usub, et USA pankade pankrotid on baasintressimäära tõusu otsene tagajärg. "Kujutada ette klassikalist deflatsioonikriisi, pankade pankroti ahelkriisi, globaalse rahasüsteemi üldise ülesehituse juures, mis täna eksisteerib, on tegelikult võimatu. Kullastandardi põhse fikseeritud raharingluse puhul, kui sa ei saanud lihtsalt raha kupüürides välja võtta, oli see tüüpiline lugu. Ja kuulsad Euroopa panganduskriisid, mis võisid kesta aastakümneid, viisid üksteise järel peaaegu lakkamatute pankade pankrottide ahelani,” nendib Turlov.

Nüüd kui regulaator märkab süsteemsete probleemide ilmnemist võib see eskperdi hinnangul esiteks alati samu panku rahaga varustada, et probleemide süvenemist peatada, sest igasugune deflatsioon, pankrottide ahel ja finantssüsteemi destabiliseerimine teeb majandusele võrreldamatult rohkem kahju kui mis tahes inflatsioon.

Sellest hoolimata pärsivad USA finantssüsteemis praegu esile kerkivad probleemid inflatsiooni. FED annab pankadele juurdepääsu piiramatule likviidsusele, eelkõige emiteeritakse nende pankade varasid, mis seisavad silmitsi hoiustajate väljavooluga. Turlovi sõnul jätkab FED intressimäärade tõstmist, mõned finantsasutused jätkavad turult taandumist ning nende aktsionärid ja laenuandjad kaotavad raha.

Sellegipoolest pole kahtlust, et USA pangad tulevad edasiste intressimäärade tõstmistega toime – selliseid muudatusi süsteemis testitakse stressitestidega. Finantsturgude vastupidavuse tugev selgroo annab USA ettevõtete piiramatu juurdepääs likviidsusele ja kasumi kasvule.