ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.
- Äripäeva raadios rääkis Jukka Patrikainen kolleeg Argo Aavikuga tööstuse olukorrast ja tulevikust. Foto: Liis Treimann
„See periood andis ettevõtetele palju teadmisi, võimaldas teha investeeringuid ja siin sai juurduda skandinaavialik ärikultuur. Tänu allhanke perioodile oleme täna seal, et me ei konkureeri mitte oma lähinaabritega, vaid oleme arvestatav tööstusriik globaalses mõttes,“ tõdes Patrikainen.
ABB on Eesti turul tegutsenud juba enam kui 30 aastat. Ettevõte on jätkanud arenemist ja kasvamist kõigi kümnendite jooksul. Täna on mitu ABB Eesti üksust saanud juurde nii globaalset vastutust ja usaldust kui ka suuremaid tootmismahte. Hiljuti sai ABB Eestis asuv hoolduskeskus globaalse tuulegeneraatorite hoolduskeskuse rolli, mis tähendab seda, et ABB suunab kõik selle valdkonna tööd Eestis asuvasse üksusesse.
Samuti on ABB Eesti mootorite ja generaatorite tehas läbimas laienduskuuri ning peagi alustab ettevõte Eestis asuvas tehas ülisuurte sünkroonmootorite tootmist. Jukka Patrikaineni sõnul on see märk siinsete töötajate kõrgest professionaalsest tasemest ja pädevusest ning iseloomustab ka seda, et Eestil on globaalses mõttes tugeva tööstusriigi maine.
Kuigi Eesti majandusmaastikku vaadates võib öelda, et osas valdkondades esineb probleeme, siis üldises pildis on kogu Euroopas äritegevus mõjutatud energiarevolutsioonist. „Nii meie tehased kui teenindusüksused tegelevad tugevasti energiasegmendiga. Teine suur teema, mis annab meile rohkem tööd, on jätkusuutlikkuse teema,“ kinnitas Patrikainen.
ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Argo Aavik lisas, et tööstuses on pidev areng toimunud ja Eesti ettevõtted on muutumas allhanke pakkujast pigem lahenduse pakkujaks. „Rõõmu teeb see, et tööstus on muutumas andmetel põhinevaks ehk otsuseid tehakse andmetest saadud info põhjal,“ rääkis Aavik.
Kuula ABB saatest, millised äriüksused on suunanäitajad, kuhu suunduvad rahvusvahelised trendid, miks teadlastega koostöö on oluline ja kuidas ESG-teemad suuri ettevõtteid ümber kujundavad. Saadet juhtis Juuli Nemvalts.
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
Seotud lood
Eestis suurenevad kulud rohkem kui keskmiselt Euroopas, ütles tööstusettevõtte ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen.
Tõhus ja keskkonda säästev tootmine käivad käsikäes, toob saates “Jätkusuutlik ja roheline” välja ABB Eesti mootorite ja generaatorite tehase juht Argo Aavik.
Väiksemal käibel lihtne põhjus
Üks ABB Eesti tehastest plaanib saada Euroopa suurimaks tootjaks oma valdkonnas − tehas hakkab koos soomlastega tootma hiigelsuurte mootorite komponente, mida Eestis varem ei ole tehtud. Eesti üksuse jaoks tähendab see uute töötajate värbamist, Soomes aga koondatakse.
Pärast kolmanda kvartali ootuste ületamist tõstis Rootsi-Šveitsi tööstuskontsern järgmise kvartali kasumiprognoose, kuna elektrifitseerimisäri tugevus kompenseeris nõrkust robootika ning e-mobiilsuse valdkonnas.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.