Ukraina sõja mõjud on käes ja tekitavad pea kõikide sektorite ettevõtjatele ohtralt muresid. Ümber tuleb mõelda, kust saada toorainet ja materjali, kuidas tulla toime meeletu hinnatõusuga ja kuidas teha muutusi, kui miskit pole võimalik prognoosida.
Ehitusfirmade, arendajate, põllumeeste ja ka tööstusettevõtete ühine mure on tooraine või materjal. Tarneahelad katkesid ju nii Venemaa, Valgevene kui ka Ukrainaga. Nüüd tuleb kiiresti välja mõelda, kust saada puitu, terast või bituumenit. Samal ajal on hind kerkinud mägedesse.
Venemaa ja Valgevenega äri tegemine muutub Eesti ettevõtjatele pea võimatuks, sest pangad piiravad sanktsioonide tõttu makseid ning mitmed tööstusharud peavad senistele tarneahelatele leidma alternatiivid.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.