Naised, kes otsustasid üksi emaks saada: "Ma ei ole mingi joonealune erand"
“Selles pole midagi romantilist, on vaid puhtalt kliiniline protseduur. Ma olen günekoloogi juures istunud rohkem kui keskmine naine elu jooksul kokku,” räägib Helin Haga, kahe tütre ema. Üks neist on nelja-aastane ning teine vaid kuu vana.
Isa asemel on neil tüdrukutel spermadoonor ja nii oligi plaanis. Mitu ema rääkis Äripäevale oma kogemusest saada üksikvanemaks vabal tahtel ja kunstliku viljastamisega. See on kingitus riigilt – tasuta teenus –, kuid edasine võib pikali lüüa, nagu näiteks siis, kui värske emaduse ajaks kogutud rahapuhver ootamatult raske rasedusega nulli tiksub.
Isamaa plaanist hakata hüvitama nelja ja enama lapsega perede eluasemelaenud umbes 75 000 euro ulatuses tekitab ühiskonnas ebavõrdse olukorra, analüüsib Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Gaselliks kasvanud biotehnoloogiafirma Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus toetub viljatusravi pakkumisel suuresti riigi tellimustele. Ühest küljest väärib see tänu, kuid teisalt tekitab ka küsitavusi, tunnistab ettevõtte üks omanikest Andres Salumets.
Innovatsioon, kiirus ja usaldus – need on märksõnad, mis määravad, kuidas suurkorporatsioonid ja idufirmad täna omavahelist koostööd sõnastavad. Koostöö, mis veel mõni aasta tagasi tundus pelgalt eksperimenteerimise või brändi värskendamise viisina, on muutunud tõsiseks konkurentsieeliseks. „Idufirmade ja suurettevõtete koostööst on saanud kaasaegses majanduses konkurentsieelis, mitte turunduslik eksperiment,“ kinnitab SEB Balti divisjoni strateegiajuht Andra Altoa.