Artikkel
Foto: Andras Kralla / fotomontaaž

Kütusekaardi sihka-sahka: riigikogulase paagis põlevad bensiin ja diisel läbisegi

Kuula

Riigikogulane ja EKRE liige Kalle Grünthal laseb kuust kuusse paaki tuhande euro ringis maksumaksja raha ning on juhtunud, et viieminutilise vahega läheb tal vaja nii bensiini kui ka diislikütust.

Keskerakondlane Tanel Kiik aga asus riigikogu liikme kütusekaarti usinalt kasutama augustis, kui oli vaja teha erakonna esimehe valimisteks kampaaniat.

Tankimise reeglid

Riigikogu liikmetel on õigus töösõitudeks kasutada Alexela ja Olerexi kütusekaarte ning agaramatel kulub kütust 700–1000 euro eest kuus. Aprilli keskpaigast septembrini sõitsid riigikogu liikmed maha 77 600 liitrit kütust, kokku pea 114 000 euro eest.

Riigikogu saadikud saavad iga kuu kasutada kuluhüvitisi kuni 30% oma palgast. Praeguse riigikogu liikmete palk on 5406 eurot kuus ehk kuluhüvitisi saavad nad kasutada 1622 eurot iga kuu. Kui saadik tahab, võib ta kogu raha kütuse peale kulutada. Kui summa läheb üle 1622 euro, peab riigikogu saadik kulutused oma taskust kinni maksma.

Ühes aastas kulub riigikogu liikmete kuluhüvitiste peale 1,96 miljonit eurot.

Alates aprilli keskpaigast septembrini on kõige suurem tankija Kalle Grünthal lasknud paaki voolata 3234 liitril kütusel, peamiselt diislikütusel. Selle eest on Grünthal oma 2018. aasta Jeep Cherokeega maha sõita saanud vähemalt 46 200 kilomeetrit.
See teeb visuaalselt kaardile tõmmates näiteks kaks edasi-tagasi sõitu Tallinnast Tai pealinna Bangkoki. Või kolm edasi-tagasi sõitu Tallinnast India suurlinna Mumbaisse.
Grünthali Jeep Cherokee sõidab diisliga, ent paaril korral on saadik tankinud ka teisi kütuseid. Ühel korral lausa ühel ja samal ajal. 23. aprillil tankis Grünthal kell pool kuus õhtul Olerexist 21,85 liitrit diislit ning viis minutit hiljem samas kohas 41,66 liitrit bensiini.
Grünthal ei mäleta, miks ta korraga kahte eri kütust tankis.
„Ei saa niimoodi peast öelda, tõesti ei oska öelda. Ju siis oli mingi põhjendatud vajadus, saatsin kellegagi mingeid materjale ... ma ei oska öelda,“ ütles ta. Võimalik, et tegu oli hoopis pensionäride sõidutamisega, mida aeg-ajalt ette tuleb, lisas Grünthal. „Ma ei pea ju sõidupäevikut, väga raske on meenutada niimoodi,“ lisas ta.

Iga päev 300 kilomeetrit: maikuus tankis Kalle Grünthal 1035* euro eest kütust (*summat parandatud 04.12.23). Juunis 891, juulis 991 ja augustis 891 euro eest. Iga kuu mahtus Grünthali paaki 611–780 liitrit kütust. See tähendab, et keskmiselt sõidab Grünthal iga päev maha 330 kilomeetrit. Sama pikk maa on näiteks Narvast Iklasse.

Kümnetes tuhandetes mahasõidetud kilomeetrites üldiselt Grünthal midagi imelikku ei näe.
„On päevi, mil sõidan terve Eesti läbi,“ tunnistas Grünthal. „Kui olete tähele pannud, siis on mul väga suur populaarsus. Ma viin materjale ja suhtlen inimestega,“ ütles ta.
Grünthal lisas, et tema kütusekulud riigikogu liikmena on alati stabiilsed olnud ning et kahel korral, kui ta on igakuist kuluhüvitiste piirmäära ületanud, on ta isegi riigikogule osa kütuseraha tagasi kandnud. „Kui on paljuks läinud, olen oma palgast tagasi maksnud,“ ütles ta.
Huvide deklaratsiooni järgi on Kalle Grünthalil 2004. aasta Jeep Grand Cherokee ja 2018. aasta Jeep Cherokee, mõlemad sõidavad diisliga. See ei seganud Grünthalit ühel päeval korraga tankimast nii diislit kui bensiini.Foto: Andras Kralla
Paidest pärit Grünthal leiab, et riigikogu liikmete sõidukulud ei ole omavahel võrreldavad. „Sama küsiti Uno Kaskpeidilt, kes elas Valgas. Tema sai väga kurjaks selle peale. Ei saa ju võrrelda Tallinna inimesi ja temasuguseid inimesi. Kütuse kasutamine on erinev,“ ütles Grünthal.
Enamik väljaspool Tallinna elavaid saadikuid üürib endale pealinnas riigikogu kantselei kulul korterit. Sama on teinud ka Grünthal, kes on aprillist augustini lasknud kinni maksta pea 5000 euro eest üürikulusid.
„See ei loe. Olen ka Paide linnavolikogu liige, peale selle olen sotsiaalkomisjonis. Tahes-tahtmata on asjad niimoodi,“ ütles Grünthal.

Grünthal on uus Repinski

Kalle Grünthal on vähem kui viie kuuga maksumaksjate raha eest ostnud kütust 4411 euro eest. Samamoodi jätkates teeb ta aasta lõpuks oma kütusekuludega silmad ette Keskerakonna endisele riigikogu liikmele Martin Repinskile, kelle eelmise aasta üüratu tankimine ühiskonna oimetuks tegi.

Riigikogu liikmena taksojuhiks hakanud Repinski tankis üle-eelmisel aastal riigikogu kulul 8615 euro eest kütust, samal ajal lasi ta riigikogul kinni maksta ka 10 000 euro eest üürikorteri kulusid Tallinnas.

Samamoodi jätkates sõidab Grünthal aastas maha pea 12 000 euro eest kütust. Ka kütusehinnad on vahepeal tõusnud ning Grünthal on pidanud diisliliitri eest rohkem välja käima, kui Repinski tegi.

Kui Repinski kütusekulud ilmsiks tulid, nõudis EKRE fraktsioon riigikogu, et kantselei uuriks, kas endise keskerakondlase kulutused on ikka õiguspärased. Repinski pääses, kuid tõmbas kulutusi tagasi. Tänavu ta enam riigikokku ei kandideerinud.

Tanel Kiik.Foto: Andras Kralla
Kiige kulukas kampaaniakuu
Keskerakonna fraktsiooni liige Tanel Kiik tankis aprillis, mais, juunis ja juulis maksimaalselt 200 liitrit kuus. Augustis tuli aga pöördepunkt, siis suutis Kiik ära kulutada 467,37 liitrit kütust, kokku 762 euro eest. Samal ajal tegi Tanel Kiik ka usinasti kampaaniat Eesti erinevates piirkondades, et pürgida Keskerakonna esimeheks.
„Ma ei oska öelda, kas see on nüüd ühe kuu kulu või mitme kuu kulu kokku ...“ arutles Kiik kõigepealt küsimusi kuuldes. „Võib-olla jah, võib-olla. Peast ei kinnita."
Kiik ei eita otseselt, et riigikogu kütusekaardi eest sai tehtud ka sõite, mis olid seotud tema esimehe kampaaniaga, ent tema sõnul ei saa tema sõite siiski niimoodi eristada.
„Olen sõitnud mitmesse kohta, tihtipeale kohtusin inimestega nii riigikogu liikmena kui ka Keskerakonna fraktsiooni esimehena, ja kohtusin loomulikult ka erakonnakaaslastega,“ selgitas Kiik. „Olen soetanud kütust ka enda vahenditest, et nii-öelda tasaarveldada,“ lisas ta.
Kiik märkis, et riigikogu liikme töö ongi inimestega kohtumine ja täpset arvestust ta oma sõitude üle pidanud ei ole. Veel lisas ta, et erakonna esimehe valimiskampaaniaks maksis ta koos oma meeskonnaga kokku umbes 8000 eurot.
Kiik rääkis, et ostis isikliku auto alles juuli lõpus. „Enne seda kasutasin Eestimaal ringi liikumiseks peamiselt rendiauto teenust, mille igakuised kulud tasusin ise, kuigi võinuksin alates aprillist need ka kuluhüvitistesse panna,“ rääkis ta.
Tanel Kiige sõnul kulus tal ja tema meeskonnal Keskerakonna esimehe kampaaniaks umbes 8000 eurot.Foto: Liis Treimann

400 eurot kütusele? Pole probleemi

Suurimate tankijate seas tõuseb kuust kuusse esile EKRE esimees Martin Helme, kes on kokku tankinud 1616 liitrit kütust, keskmiselt 330 liitrit ja 570 eurot ühes kuus. Helme elab muidu Tallinnas, ent omab suvekodu Lääneranna vallas.

Helmega sama palju liitreid on maha sõitnud Lääne-Virumaalt pärit Eesti 200 liige Tarmo Tamm. kellel on kodud nii Tallinnas kui ka Käsmus.

Uue riigikogu koosseisu kütusekaartide arvete järgi on 400 euro maha sõitmine ühes kuus riigikogu liikmete seas üsna tavaline. On ka neid saadikuid, kelle kulud jäävad iga kuu 100–200 euro piiresse või kes pole kütusekaarte üldse kasutanud.

Grünthali järel on teine usin tankija Reformierakonda kuuluv Meelis Kiili. Tema on aprilli keskpaigast septembrini ostnud kokku 2710 liitrit diislit, keskmiselt 788 euro eest ühes kuus.
Kiili selgitas, et võttis alles augustis korteri Tallinna, mistõttu sõitis ta enne sageli Ida-Virumaa ja Tallinna vahet. „Ja teiseks – mul on Land Rover Defender,“ ütles ta enda kaitseks. Tema 2004. aasta maastur võtab keskmiselt kütust kümme liitrit sajale.
Meelis Kiili tunnistab, et sõidab palju. Ta on pikkadeks sõitudeks valinud Land Rover Defenderi, mis võtab keskmiselt kütust kümme liitrit sajale.Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
„Sõidan tõesti palju,“ tunnistas Kiili. Sõitmist tuleb tema sõnul ette just riigikogu töö tõttu. „Selline sõitmine hakkas lausa tervisele. Eriti ööistungite ajal, kui mul polnud Tallinnas kuskile jääda,“ rääkis Kiili.
Keskmiselt on ta riigikokku saamisest alates iga päev maha sõitnud 200 kilomeetrit, kokku pea 30 000 kilomeetrit. Sama pikk sõit oleks näiteks Tallinnast Lõuna-Aafrika kaugeimasse otsa Kaplinna ja tagasi.
Nüüd on tal korter Tallinnas ja Kiili ütles, et plaanib olla pool aega Tallinnas ja pool Ida-Virumaal. „Siin sõidan ka palju ringi. Täna olen Sillamäel, homme olen Narvas,“ tõi ta näiteid. Tallinna üürikorteri eest on riigikogu kantselei talle septembri alguseks kinni maksnud 1900 eurot.
Mitu liitrit kütust on Kiili arvates liiga palju ühes kuus maha sõitmiseks, Kiili öelda ei osanud. „Iga saadik on erineva käitumisega. Distantsid on erinevad, autopark ka,“ ütles ta. „Tõesti ei oska kommenteerida, sest ma pole enne riigikogus olnud,“ lisas ta.

113 529 euro eest tankisid riigikogu liikmed aprillist augusti lõpuni.

Üks suurimaid kütuseostjaid on Isamaa liige, Saaremaal Karala külas turismitalu pidav Mart Maastik, kellel kulub ühes kuus keskmiselt 400 liitrit kütust. „Elan riigikogu liikmetest kõige kaugemal, 250 kilomeetrit. Iga nädal sõidan, vahel kaks korda,“ selgitas Maastik.
„Ega ma bensiini kuhugi ei kogu,“ lisas ta.
Maastiku sõnul ei olegi tal muud varianti kui autoga Tallinna vahet uhada. Üks variant oleks sõita näiteks lennukiga, arutles ta, kuid lennupiletid on tihti pühapäeva õhtuks ja esmaspäeva hommikuks välja müüdud. „Asju ka vaja tassida. Riided, ülikonnad – naine peseb need vahepeal ära, kuidas ma siis tassin neid selle lennukiga?“
Maastik on võtnud Tallinnas ka üürikorteri, selle eest on riigikogu kantselei tasunud augusti seisuga kokku 3166 eurot. Kütusele on tal kulunud pea 2700 eurot.

Tohutu peavalu ja üsna mõttetu teema.

Mart Maastik
Isamaa liige
Maastiku arvates on normaalne, et riigikogu ta sõitmise kompenseerib. Küll aga on tema arvates riigikogu kuluhüvitiste süsteem üdini jama.
„Kui minu teha oleks, lõpetaksin kogu nõiajahi ära,“ rääkis ta. Maastiku sõnul kaasneb kõikide kuluhüvitiste esitamiste ja kontrollimistega nii palju bürokraatiat, et mine või hulluks. „Ma ei pane paljusid asju kuluhüvitistesse, sest ma ei jõua sellega tegeleda,“ ütles ta.
Maastiku sõnul on riigikogus tööl liiga palju raamatupidajaid ja muid ametnikke, kes peavad jälgima, et kõik hüvitised oleksid õigesti vormistatud ja tasutud. „Tohutu peavalu ja üsna mõttetu teema,“ lisas ta.
Maastiku sõnul võiks kas kuluhüvitised üldse ära kaotada või panna riigikogu liikmete palgale juurde mingi kindel summa, mille järgi igaüks oma äranägemise järgi toimetaks. Kui praegu on riigikogu liikmete kuluhüvitiste määr 1622 eurot kuus, siis Maastik hoopiski tõstaks riigikogu liikmete palkasid näiteks 1000 euro võrra. „Ma usun küll, et inimesed oleksid siis kokkuhoidlikumad. Kui kulutused oleks oma rahakoti pealt, siis vaatad teistmoodi,“ ütles ta.
Automaksule pidurit, kuulutab riigikogu parklasse suunduv Isamaa logoga auto. Riigikogu saadikute kütusekaartide arvete järgi on paljud saadikud üdini autosõidu usku.Foto: Andras Kralla

Suvised sõidud

Äripäev vaatas riigikogu kütusekaartide kasutamisi aprillist augustini. Juuni keskpaigast läks riigikogu suvepuhkusele ning tööga jätkati septembris. Juunis, juulis ja augustis ostsid riigikogu liikmed maksumaksja raha eest kokku 50 000 liitrit kütust. Maksumaksjatele läks see maksma 74 000 eurot.

Seotud lood
Kõik seotud lood

Artur Praun: ettevõtted hakkavad varem või hiljem omaenda digiprügisse uppuma
Ei ole mõistlik ega jätkusuutlik säilitada kõiki andmeid lihtsalt seepärast, et pilveruumi juurdehankimine on äärmiselt lihtne. Kahjuks aga praegu just sinnapoole liigutakse, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Ei ole mõistlik ega jätkusuutlik säilitada kõiki andmeid lihtsalt seepärast, et pilveruumi juurdehankimine on äärmiselt lihtne. Kahjuks aga praegu just sinnapoole liigutakse, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Rootsi majandus kahanes esimeses kvartalis ootamatult
Rootsi sisemajanduse koguprodukt kahanes esimeses kvartalis varasema kvartaliga võrreldes 0,1 protsenti ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,1 protsenti, teatas riigi statistikaamet.
Rootsi sisemajanduse koguprodukt kahanes esimeses kvartalis varasema kvartaliga võrreldes 0,1 protsenti ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,1 protsenti, teatas riigi statistikaamet.
Parima juhi nominent Annika Arras: ma olen täiega hea, isegi liiga hea