“Siin hommikulauas on valikus ainult köögiviljadega sarvesai ja kuulge, teine on lõhega,” ütleb seakasvataja ironiseerival noodil käesoleva aasta seakasvatuse konverentsi eel. “Jajah, nii ta on meil praegu,” vastab teine.

- Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme sai pildil oleva põrsa lapselapselt kingituseks. Lapselaps otsustad, et vanaemale oleks vaja põrsaemmet. Hellenurme arvates oli see väga tähendusrikas. “Muidugi on meil vaja põrsaemmesid.”
- Foto: Andras Kralla
Meeleolu seakasvatuse konverentsil on maasoolane: aastakümnete pikkuse kogemusega põllumehed ongi kriitilises katku olukorras üpris sarkastilised.
Konverentsi alguses saadab videotervituse maaeluminister
Hendrik Johannes Terras, kes oli otsustanud pintsaku ja lipsuga metsakraavis istuda, võideldes natukese tuule ja tibutamisega (taudiennetus pidavatki metsast algama). Mahaloetud tekstis julgustab ta, et küll meie loomakasvatajad sellest kobarkriisist välja tulevad. Video lõpus aplausi ei kõla.
“Tead, ajakirjanik, mitu korda aastas emis põrsaid saab?” Küsimuse esitanud seakasvataja ei oota ebalevat vastust ära. “Ma küsisin ministrilt ka, ega tema ka ei tea, vahet pole,” vastab ta juba ise. Kui tavapäraselt on see iga aasta toimuv konverents optimistlik, siis seekord hoopis raskemas meeleolus.
Eesti konjuktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp ütleb oma ettekandes, et toiduainetööstus (eesotsas seakasvatusega) on kobarkriisis. Niisiis püüab Äripäev konverentsil esinejatelt saadud kõige akuutsemaid kriise sõnastada. “Paistab, et avalikkus ei saa veel aru, kui suures plindris me oleme toidujulgeolekuga ja enese ära toitmisega,” kõlab lause kokkutulnud seltskonnas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Praegune seakatkupuhang sunnib küsima, kas Eestil on üldse vaja oma toidutootmist, kui see riigile korda ei lähe, kirjutab Maag Foodi juhatuse esimees, Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Silver Kaur.
Lisatud ministri kommentaar
Eesti suurimale seakasvatajale Maag Agro kuuluvas Eesti suurimas sigalas EKSEKO avastati katk – seal kasvatatakse üles ligi pooled Eesti sead, kes lähevad edasi nuumafarmidesse.
Eesti kauplused pole veel saanud sigade Aafrika katku pärast tootjatelt hinnatõusu-hoiatust, kuid juba on kuulda toodetest, millega võivad tekkida tarneraskused.
Sigade Aafrika katku nakatumine tuvastati Viljandi vallas, Tässi talus, teatas põllumajandus- ja toiduamet (PTA).
Tallinna Sadama eesmärk on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise.