Masina- ja metallitööstuse TOPi vaadates oleks nagu põhjust rõõmustada: ettevõtete käive kasvab, üha rohkem arendatakse uusi tooteid ning leitakse uusi eksporditurge, ettevõtjad on tublid ja Eesti tööstus on heas kirjas. Ent Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Triin Ploompuu sõnul on see kõik näilik, sest ettevõtete kasumi söövad ära palgaralli ja elektrienergia hind, mis ei ole konkurentsivõimeline.
Masina- ja metallitööstuse sektoris on juba aastaid peamine probleem oskustööjõu puudus. See paneb Ploompuu sõnul kogu masinatööstuse väga keerulisse olukorda, ka lipulaevad – allhankijate tarned hilinevad, probleemid praagiga jne. Tootjatel ei jää muud üle, kui leida lahendused ja investeerimisvõimalused digitaliseerimise ja robotite kasutuselevõtu ning täiendõppe abil.
Kahjuks võtavad paljud protsessid väga palju aega. Näiteks algatas Tallinna Tehnikakõrgkool robotitehnika õppekava loomise sel suvel, esimene lend alustab aga alles 2019. aasta sügisel ja esimesed tudengid lõpetavad aastal 2023.
Ka paljutõotatud digitaliseerimine on osutunud senisest keerulisemaks – kui seadmeid omavahel suhtlema ärgitada, siis koostöö sõltub seadmete tootjate poliitikast, piisavast internetikiirusest, elektrist jms. “Töösturite õlgadele pannakse väga suur vastutus, sest digitaliseerimise kogemus ei ole õpetanud meid veel kõikide teiste kaasatud osaliste ärimudeleid juhtima. Aga seda kõike tuleb ikkagi tulevikku silmas pidades teha. Ärgem palun unustagem, et iga areng on pikaajalise töö tulemus, mitte ei sünni üleöö,” kõneles liidu tegevjuht.
Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad.
Oled tellija, kuid ei pääse lugema?Vaata siia