(25. oktoobri Äripäeva artiklis «Eesti Energia restruktureerimine tekitab huvigruppides pingeid» väidab majandusminister Liina Tõnisson, et rahandusministeerium on saatnud majandusministeeriumile kirja, milles teatab, et pole nõus Eesti Energia restruktureerimiskavaga -- toim.)
Rahandusministeerium palub avaldada oma seisukoha nimetatud artiklis esitatud eksitavate andmete kohta.
Majandusministri väide nimetatud artiklis, et rahandusministeerium pole nõus Eesti Energia restruktureerimiskavaga, kuna sellest ei selgu ettevõtte juhtkonna saatus, ei vasta tõele.
Vastavasisulist kirja pole rahandusministeerium majandusministeeriumile saatnud.
Rahandusministeerium ei kooskõlastanud oma 30. oktoobri kirjaga vabariigi valitsuse korralduse «Riigiettevõtte Eesti Energia restruktureerimine» eelnõu seetõttu, et restruktureerimiskava piirdub vaid tegevuste ja tähtaegade loeteluga. Kavas puuduvad põhjendused restruktureerimise majandusliku või organisatsioonilise otstarbekuse kohta, mistõttu jäävad mitmed küsimused vastuseta.
Näiteks ei selgu restruktureerimiskavast, milliseks kujuneb Eesti energiamajandus tervikuna ning mis saab Iru energiajaamast.
Majandusministeerium pole kavas ka põhjendanud, miks Eesti Energia koosseisus oleva tütarettevõtte Eesti Energoremont baasil loodavas aktsiaseltsis plaanitakse jätta riigi osaluseks vähemalt 67%, Balti ja Eesti elektrijaamade osas vähemalt 51%, aga Eesti Elektrivõrkude Ehituses vähemalt 36%. Samuti puuduvad ettepanekud riigi edaspidise osaluse kohta elektrivõrkudes.
Rahandusministeerium soovib selgust, millistel põhimõtetel on kavas müüa iseseisvateks aktsiaseltsideks muudetavate Eesti Energoremont, Eesti Elektrivõrkude Ehitus, Autobaas jt ettevõtete aktsiaid (kas aktsiate müük toimub ka EVPde eest ning kas erastamisse kaasatakse väliskapitali).
Rahandusministeerium on seisukohal, et riigiettevõtte Eesti Energia restruktureerimine on vajalik, kuid seda ei saa teha detailselt läbimõeldud kavata.
Aili Ohlauinfotalituse juhataja
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.