12. november 1995
Jaga lugu:

Müügil hoonestamata riigimaa

Hoonestamata maa müügiga võivad maavalitsused ilma jääda tulust, mida võimaldab maa rentimine

Pakkumusi Saverna külas asuva 4294m² riigimaa kohta, mille alghind on 35 000 krooni, võib esitada erastamisagentuurile 16. detsembrini.

Isikutel, kellele omavalitsuse haldusterritooriumil maad ei tagastatud, on hoonestamata maa suhtes ostueesõigus. Sellega võib kaasneda, et keegi omandab maa ostueesõigusega madala hinna eest ning müüb selle vaheltkasuga maha. Niisugust ohtu saavad omavalitsused vältida pakkumisviisi valikuga: kohapealne oksjon,eelläbirääkimised või kirjalik enampakkumine.

Samuti otsustavad omavalitsused, millist äriplaani ja investeeringuid investeerijalt nõuda. «Erastamisagentuur aktsepteerib neid soove,» kinnitab erastamisagentuuri peaspetsialist Ardi Tedrema, kellel koos erastamisagentuuri spetsialisti Mati Meelistega kulus esimese riigimaa müügikonkursi mudeli väljatöötamiseks nädal. Järgmisel aastal on Meeliste sõnutsi erastamisagentuuri töös maamüük infrastruktuuri kõrval prioriteedilt teine valdkond.

35 000kroonine alghind tuleneb kohaliku maa maksustamishinnast. Seega on 1m² maa hind 8,2 krooni. Näiteks Tallinna kesklinna korteri 1 m² hind ulatub 5000 kroonini. «Eesmärk ei olnud maa hinda üles lüüa,» selgitab Tedrema, «vaid kujundada hind pakkumisprintsiibiga.» Meeliste on veendunud, et alghinnaga maad ei müüda, mistõttu pidas maa hindamist riigi raha ja aja raiskamiseks.

Riigi raha kokkuhoidmist maa hindamise arvelt iseloomustab Eesti kinnisvarafirmade liidu endine juhatuse esimees, Lahekalda projekti juht Indrek Saul sõnaga «jama». Sauli sõnutsi oleks normaalne, et erastamisagentuur mõtleks äriotstarbelise maa müügi suhtes pisut järele. Arvestaks, kui palju investeerijad kavatsevad oma projekti investeerida ning milliseks võib kujuneda nende äri rentaablus. «Maatüki väärtus võiks olla 10% kinnisvara hinnast,» lisab Saul, uskumata, et investeerijad oma äriprojekti alla miljoni paigutavad. «Naljakas on ka, kui hind tõuseks enampakkumisel sadu kordi. Maa hinna küsimisel peaks vaatama, millist summat investeerija on suuteline oma äriprojekti investeerima.»

Erastaja peab maatükile rajama toitlustus- ja toiduainete müügi ettevõtte ning korraldama autobensiini ja diiselkütuse jaemüügi. Maa kasutamispiiranguks jääb maad läbiva sideliini säilitamine ja sellele juurdepääsu tagamine.

Arvesse võetakse pakkumusi, mille esitaja on kandnud pakkumise lõpptähtajaks erastamisagentuuri arveldusarvele osavõtumaksu 1% alghinnast -- 350 krooni -- ja tagatisraha 10% alghinnast -- 3500 krooni. Kes konkursil ei võida, saab tagatisraha viie päeva jooksul tagasi.

Ostuhuvilistel soovitab Meeliste lugeda valitsuse 13. aprilli 1995 määrusega kinnitatud riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korda. Kuna planeerimise ja ehitusseaduse kohaselt seab maa kasutamistingimused omavalitsus, soovitab Meeliste enne pakkumuse tegemist Valgjärve vallavalitsuse ametnikega konsulteerida, kas kavandatav idee territooriumile ka ära mahub. Ärimaa eest saab kehtiva korra järgi tasuda kümne aasta jooksul ning pakkumishinnast poole ulatuses EVPdega.

Küsimusele, miks jõudis esimene hoonestamata riigimaalapp müüki alles nüüd, vastab Meeliste skeptiliselt: «Maavalitsustel ei ole praegu üldse otstarbekas hoonestamata maad müüa, kuna hoonestusõiguse seadmise tasu kasutamist reguleerib valitsuses veel kehtestamata kord.» Olukord on kahjulik riigile, kuna maavalitsused esitavad taotlusi jätta maa riigi omandusse, et saada endale tulu renditud maale hoonestusõiguse andmisega.

Selline kaup oli mõeldud maavalitsustele enda elatamiseks seni, kuni nad ei ole otsustanud, millise äriplaani realiseerimist soovivad mingil maatükil näha. Ettevõtjal tasub renditud maale hoonestusõigus osta vaid juhul, kui ta lühiajaline äriprojekt eeldab vaid kerge konstruktsiooniga hoone rajamist. Siis on maa ostmise asemel otstarbekas investeerida raha tootmisse.

«Maa rentimine koos hoonestusõigusega on ostja petmine,» on Meeliste konkreetne. Rendilepingu lõppedes on hoone rajanul küll ostueesõigus, mis ei tähenda, et müüjal lasuks müügikohustus.

Miks pandi siis Põlvas hoonestamata maa rentimise asemel müüki? «Miks Põlva maakond kogu maareformi skaala osas esimene on?» pärib Meeliste vastu. Tema sõnutsi ei ole Põlvamaa ei atraktiivseim ega spetsialistiderohkem koht, tegemist on lihtsalt realistlike ja eksperimendialdiste inimestega, kelle loodud tingimused meelitavad kohale maamõõtjaid kogu Eestist.

Põlva abimaavanem Arvo Jää nõustub, et mingit otsest tulu maavalitsus maa müügist ei saa. «Aga me arvestame teistmoodi ega lähe välja hetkekasu peale. Konkreetne projekt rahuldab inimeste vajadusi ja annab juurde töökohti,» arutleb Jää perspektiivis.

Peagi on Põlvamaal oodata ka esimese metsamaa müügikonkursi väljakuulutamist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum