Swedfund pürib Balti pankade osanikuks

Rootsi peab väga tähtsaks edendada Läänemere piirkonnas, kus elab ligi 50 miljonit inimest, kaubandust ja kohapealset tootmist. Rootslased on veendunud, et ergutades majanduse arengut teisel pool lahte, tuleb see edaspidi kasuks Rootsi oma firmadele.

Rootsi abiorganisatsioon Swedfund on veendunud, et Balti riikides majandusliku arengu stabiliseerimisele aitaks ta kaasa sellega, kui asub kommertspankade vähemusosanikuks. Swedfundil on kokku 240 miljonit Rootsi krooni ja enne tuleva aasta keskpaika loodab ta saada kümmekonna panga aktsionäriks ning suurendada nende omakapitali.

Swedfund tahab saada eelkõige nende pankade osanikuks, millele maailmapank on andnud erikrediiti keskmise tähtajaga kommertslaenude tegemiseks.

Swedfundi peadirektor Olle Arefalk ei soovi teatada nende pankade nime, mille osanikuks Swedfund kavatseb hakata. Kuid ta loodab, et Swedfund on kolme Eesti kommertspanga osanik juba enne aastavahetust.

Rootsi valitsus prognoosib, et kasvab nõudlus Balti riikidesse ja Venemaale eksportimise riigigarantiide järele, mille kogusumma ulatub praegu kahe miljardi Rootsi kroonini.

Alates 1996. a sügisest on rootslastel ette nähtud suurejooneline Läänemeremaade keelte õppimise kava. Nimelt saadetakse riigi kulul vähemalt tuhatkond inimest teistesse Läänemeremaadesse keelt õppima. Selle eesmärk on tagada tööhõive ja ühtlasi edendada riikidevahelist koostööd. DI