19. november 1995
Jaga lugu:

PEP suurendab omakapitali

Vastab Põhja-Eesti Panga juhatuse esimees Lembit Kitter

Ülevõtmisaktile kirjutasid panga omanikud alla 20. oktoobril. Tegime põhjaliku revisjoni ning sellise panga puhul, millel on nii keeruline minevik, on see suur töö.

Selliseid seaduserikkumisi, mille põhjal peaks algatama kriminaalasja, pole leitud. Panga töö on riskide võtmine ja nende maandamine. Paratamatult juhtub, et mingi protsent otsustest osutub võib-olla ebaõigeks. Eelmist juhtkonda ma milleski seadusevastases ei süüdista.

Selle kohta meil informatsioon puudub. Ilmselt on ka üsna võimatu kindlaks teha, kust see informatsioon lekkis. Meie majast see kindlasti välja ei läinud.

Ühe inimese lisandumine sõltub vajadusest. Üks juhatuse liige on juba määratud endisest juhatusest, pakkumine ühe koha peale on jõus. Praegu on panga juhtimises kõik valdkonnad kaetud, ent vajaduse korral saame alati tööd ümber jaotada.

Ülevõtmisakti kinnitamise ajal oli bilansivälisel kirjel halbu laene koos intressidega 83 miljonit krooni. PEP on üle võtnud viie panga aktivad -- Vne?ekonombanki, Põhja-Eesti Aktsiapanga, UBB, Arengupanga ja Sotsiaalpanga. Viimaselt on 83 miljoni krooni hulgas umbes 90%. Pankadelt võeti üle aktivad, mis sisuliselt ei töötanud.

Optimistlikult hinnates 20 miljonit krooni.

Oktoobri lõpu seisuga oli kuu jooksul bilansist välja viidud 15 miljoni krooni ulatuses halbu laene koos intressidega, umbes sama suure summa ulatuses proviseerisime laene juurde. Provisjoni hindamine on alati mingil määral subjektiivne. Tahtsime alustada võimalikult väheste võlgadega ning suhtusime üsna kriitiliselt.

Nendega teeme tööd, probleeme on eelkõige toodangu müügiga. Püüame panga osalusel üle vaadata toodangu realiseerimislepingud ning leida uusi partnereid.

Nende laenude tähtajad ei ole veel üle läinud, probleem on tekkinud laenu intresside laekumata jäämisega.

Meil on Eesti Panga ettekirjutus viia see vastavusse normatiiviga, selle nimel teeme tööd. Jõuame normatiivini kuu või kahega. Hetkel panga riskikontsentratsioon normatiivile ei vasta.

On selliseid laene, mis on antud ühele omanikegrupile. Aga ka see on tõlgendamise küsimus, kuna konsolideeritud raamatupidamise seadustik veel puudub.

Likviidsusega ei ole pangal probleeme. Laenude osakaal bilansis on tagasihoidlik, umbes 35%. See annab võimaluse panna aktivad paremini teenima. Kapitali adekvaatsus on Eesti Panga normatiivi 8% piiri peal.

On kolm suunda. Esiteks see, et panga praegused omanikud paigutavad juurde lisakapitali. Teiseks pakkuda investeerimisvõimalust välisinvestoritele. Need läbirääkimised ei ole veel kuigi kaugele jõudnud. Kolmas variant on leida kohalikud investorid, kes oleksid nõus PEPi kapitali paigutama.

Kõigepealt koostame panga finantsanalüüsi ning selle põhjal korraliku saneerimisprogrammi (15. detsember), kus näeme ette arengusuunad ja -tempod.

Jah, näiteks Swedfund (Rootsi kapitali fond) nõudis vaheauditit. PEPi omanike arvamus oli selline, et vaheauditit pole mõtet teha, välisinvestoritele pakutakse investeerimisvõimalus välja koos aastaauditiga. PEPi kui investeerimisobjekti vastu on huvi tundnud ka Alfred Berg, ent loomulikult ka tema nõue on korralik audit.

Jah, enne aasta lõppu ei ole tõenäoline välisinvestoreid kaasata, ent midagi kindlasti tuleb. Omakapitali hulka arvatakse peale aktsiakapitali ja kasumi ka muud vahendid. Tingimata ei pea omakapitali suurendamiseks paigutama vahendeid aktsiakapitali, vaid võib kasutada näiteks subordineeritud laene jne.

See, milline variant valitakse, otsustatakse lõplikult novembrikuu jooksul.

Raha on Eestis olemas, samuti ka tahtmine. Seda näitas ka 1994. aasta lõpus tehtud PEPi aktsiate emissioonikatse. Tolleaegsete investoritega on veel kontakt olemas. Nad ei ole huvi kaotanud, aga on muutunud ettevaatlikumaks. Panga ülevõtmise käigus maksime neile tagasi sissemakstud summa, seega alustame jälle algusest.

Lähemas perspektiivis olulisi muudatusi omanike struktuuris ja praeguste aktsiate ümberjaotamist ette näha ei ole. Seevastu on olemas võimalus aktsiakapitali laiendada.

Kindlasti ei hakka Ühispank PEPi saneerima oma kasumi arvel. See investeerimise mõiste on laiem, seega ei pruugi see raha tulla mitte otse, vaid väga erineval viisil. Kas siis laenuna, võlakohustusena jne.

Kindlasti praegune turg seda ei nõua. Ühispanga aktsiaostu tuleb vaadelda kui finantsinvesteeringut. Tulevikku on raske ennustada.

Optimistlikult hinnates vältab saneerimisprogramm umbes kaks ja pool aastat. Jooksvasse kasumisse peaks pank jõudma aasta lõpus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas