Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Köitmismasin väldib paberite kadumist

    Büroodes kasutatavad köiteseadmed võib laias laastus jagada kaheks suuremaks rühmaks: sellised, mis vajavad masina tootja valmistatavaid kaasi või köitekamme, ja sellisteks, mis on neist sõltumatud.
    Esimesse rühma kuuluvad mitmesuguste firmade toodetud kuumutusplaadiga liimköitemasinad. Köidetavad paberid ja kuumliimiribaga kaetud paberipaki paksusele vastavad valmiskaaned asetatakse masinasse, mis sulatab dokumendid termiliselt kinni.
    Sellised masinad on tööpõhimõttelt «tagurpidised triikrauad» ning seetõttu odavaimad pakutavatest köitjatest. Puudustest võiks nimetada köite vähest vastupidavust, eriti 1 cm paksema köite puhul, tarvidust eri seljapaksusega spetsiaalkaante järele ning praktikas piirdumine A4 formaadis köidetega, kuna ülejäänud suurusega kaaned tuleb hankida eritellimustel, mis on aga teatavasti alati kallim.
    Masinate hinnad algavad 1800 kroonist, köite omahind on alates 3 kroonist kartongkaane ja kuni 14 krooni läbipaistva kaane kasutamisel.
    Seadmed sobivad tööks kontorites, kus köitmisvajadus on suhteliselt väike ning köite vastupidavus pole väga oluline.
    Esimesse rühma kuuluvad ka plastmassist või metallist köiteseljaga kammköitemasinad. Paberisse stantsitakse augud, avatakse köitekamm ning lükitakse augustatud paberipakk kammi külge.
    Plastkammiga köide on otstarbekas, kui köitesse on aeg-ajalt vaja materjale lisada või neid asendada, sest kammid on korduvalt avatavad. Metallkamm seda ei võimalda, kuid näeb see-eest korrektsem välja. Viimased on ka veidi kallimad. Plusspoolele tuleb asetada ka see, et kammköites materjal püsib suurepäraselt avatuna.
    Miinusena peab arvestama, et näiteks 20 mm paksuse köite tegemisel stantsitakse augud 1,5--3mm dokumendipakkidesse. Sõltuvalt masina vanusest ja stantside kulumisastmest võib see töö nõuda märkimisväärset füüsilist jõudu, kuna stantsimisrauad kuluvad kiiresti. Pideval kasutamisel on otstarbekas hankida elektriline stants, kuid nende hinnad algavad 30 000 kroonist.
    Kammide ostmisel tuleb arvestada, et neid toodetakse kaht mõõtu aukude jaoks ning nii Euroopa kui Ameerika paberistandardile sobivaid.
    Kammköitemasinate hinnad algavad 4000 kroonist, köitekammid jäävad, sõltuvalt läbimõõdust, hinnavahemikku 0,90--12,50 krooni. Ka kammköitel võib kasutada kilest esikaant, see tõstab köite omahinda paari krooni võrra.
    Teise rühma, st tootja tarnitavatest kulumaterjalidest sõltumatutest köitemasinatest on kontorites, trükikodades ja arhiivides kasutamiseks sobilikud universaalsete kuumliimköitemasinate mudelid. Need masinad võimaldavad valida ise kaanematerjali, köita erineva formaadiga dokumente (kuni A3) köite paksusega 0,1--55 millimeetrini, valmistada rebitavate lehtedega blokke, köita ajakirjade aastakäike, arhiveerida dokumente.
    Kalliste masinate kasutamine on lihtne. Ühe murdejoonega kuni 350g kartongist või kilest esilehega kaas ja paberipakk asetatakse masinasse, surutakse pressiga kokku ning elastne ja vastupidav termoliim rullitakse eriliselt patenteeritud meetodil paberipaki seljale. Teise murdejoone köite seljale lööb, olenevalt köite paksusest, masin ise, pressides samal ajal kaane tugevasti kinni.
    Sellisel viisil köidetud materjalidest on lihtne teha koopiat, sest köide avaneb peaaegu täielikult. Kuna masina tootlikkus on olenemata paksusest umbes 100 köidet tunnis, on nad mugavad kasutada kontorites, arhiivides, õppeasutustes.
    Köite omahind, see tähendab liimikulu, on 2--50 sendini. Kaanematerjali võib valida oma äranägemise järgi, kuid ka tellida. Hind on 3--8,50 krooni olenevalt värvitoonist.
    Ehk ainsa miinusena tuleb märkida nende masinate hinda, mis algab 19 800 kroonist, kuid see investeering on tehtud aastateks, sest neil masinatel peaaegu pole hoolduskulusid.
    Lisaks ülalnimetatutele sobivad tööks kontorites ka mitmesugused klammerdamismasinad, mille väikesed käsimudelid on olemas küllap igas kontoris. Vähem tuntud on klammerdajate elektrilised mudelid, mis muudavad töö lihtsamaks, kuid on küllaltki kallid -- alates 9000 kroonist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Balti börsid jätkasid tõusuvees
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.