Kaitseliidul on pool raha puudu

17 miljoni krooni eest saab Kerdi sõnul kaitseliidu vaid kuidagi üle talve pidada. Normaalseks väljaõppeks ja kaitseliidu liikmete arendamiseks oleks Kerdi sõnul vaja veel vähemalt 16 miljonit krooni. «Siinkohal me ei räägi üldse relvade, sidetehnika jne soetamisest, vaid ainult normaalsest väljaõppest,» rõhutas Kert.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja EKLi vanematekogu liige Peeter Lorents leidis, et järgmise aasta eelarves planeeritud rahaga saab kaitseliidu kuidagi 1997. aasta eelarve aruteluni välja vedada. «Leian, et 1997. aasta eelarve koostamisel tuleb adekvaatselt arvestada riigikaitse tagamise reaalseid vajadusi,» märkis Lorents.

Lorentsi sõnul kulub lõviosa riigikaitseks planeeritud rahast 1996. aastal võla maksmiseks Iisraelist ostetud relvade eest. Seega jääb kohapeal kasutamiseks eraldatust hoopis väiksem summa.

Johannes Kert ütles, et kaitseliit teenib ise ja saab sponsoritelt ligikaudu sama palju raha kui riigieelarvest. «See on täiesti ebanormaalne olukord,» tõdes ta.

Kerdi sõnul vajab kaitseliit lisaraha eeskätt malevate funktsionäride tehtava töö osaliseks tasustamiseks ja õppuste korraldamiseks, samuti instruktorite koolitamiseks.