Rumeenia reformid naaberriikidele eeskujuks

Rumeenia geograafiline asend on ebasoodus. Naabruses pole ühtegi tugevat ja arenenud lääneriiki, kes oleks Rumeenia arengu toetamisest eluliselt huvitatud.

Välismaalaste vähene huvi Rumeenia vastu sundis rumeenlasi reformide kavandamisel täpselt arvestama rahvusvaheliste majandusekspertide nõuandeid. Seetõttu võibki Rumeeniat pidada Kesk-Euroopas majandusreformide alal musterõpilaseks.

Majandusreformide tulemused on Rumeenias märgatavaks muutunud viimastel aastatel. 1994. aastal alanud majanduskasv on hoogustunud ja majanduse tasakaalustatus on paranenud. Sel aastal hõivas Rumeenia rahvusvaheliste majandusinstituutide hinnangutes Ungari koha selle piirkonna kõige soodsama arenguga riikide seas. Ungari on langenud T?ehhi, Poola ja Slovakkiaga ühe pulga pealt madalamale eelkõige eelarve suure puudujäägi tõttu. Lisaks on Ungaris süvenenud ka muud makromajanduslikud probleemid.

Rumeenia puhul on olukord vastupidine. Ceausescu diktatuuri ajal korraldatud püksirihma pingutamise kampaania ajal hoiti riigivõlg väike ja elatustase madal, mistõttu riigi konkurentsivõime on hea ja majandus saadi suhteliselt kiiresti tasakaalu. Nüüd on riigi poliitilist olukorda juba märksa kergem kontrollida, kuna majanduskasv kergitab inimeste ostujõudu tunduvalt.

Probleemid on praegu hoopis teistlaadi. Madala elatustasemega riigis on väga palju eriti vaeseid inimesi, kes on arengust kõrvale tõrjutud.

Varem oli madal elatustase otseselt seotud poliitikaga, eriti kaevurid korraldasid streike.

Nüüd on poliitiline elu rahunenud ja valitsus on saanud majanduskasvuga ühes taktis tulusid jaotada sotsiaalse ebavõrdsuse tasandamiseks.

Rumeenia eksporttooted on viimastel aastatel teinud läbi suure arengu.

Kui veel 1990. aastate algul olid tähtsaimad eksporttooted transpordivahendid, masinad ja seadmed, siis nüüd on nende osakaal poole võrra vähenenud. Samal ajal on tunduvalt lisandunud tekstiili- ja keemiatööstustoodete ning baasmetallide väljavedu.

Rahvusvahelise tööjaotuse seisukohalt on Rumeeniast kujunemas Lõuna-Euroopa riikide sarnane odava tööjõu maa, kus kasvab rõivatööstuse osakaal.

Teisest küljest avalduvad kommunismi ajal tehtud suured investeeringud metalli- ja keemiatööstusesse nüüd nende tööstusharude ekspordi kasvus.

Samal ajal on vähenenud masinatööstuse ja tehnoloogia eksport.

Olukord võib aga muutuda pärast erastamist, kui Rumeenia tehnoloogiafirmadel õnnestub läänest hankida oskusteadmisi tootearenduses. KL