Paide piimatööstuse ja Tetra Paki koostöös hakati esimest korda Eestis tootma UHT-piima, mida Paide piimakombinaadi juhid ise reklaamivad kui kõrgpastöriseeritud piima, toiduainete instituudi direktori Raivo Voki sõnul ei saa aga kuni 140 kraadini kuumutamist enam pastöriseerimiseks nimetada. «Äärmisel juhul nimetaksin ma seda kõrgkuumutamiseks,» lausus Vokk. Ta kinnitas, et toitainete suurest kaost kõrgkuumutatud piima puhul rääkida ei saa.

Vokk ütles, et arvestades senist praktikat, sobib UHT-piim kasutamiseks seal, kus puuduvad kvaliteetsed külmutusseadmed ning piim vajab pikka säilivust toatemperatuuril. UHT-piima säilivus kinnises pakendis on kuni pool aastat.

Arla Eesti ASi tegevdirektori Inga Marandi ütluse kohaselt nimetatakse UHT-piima Skandinaavias «surnud piimaks», kuna kuumutamise käigus kannatab suuresti piima maitse.

Tema sõnul ei tooda Rootsis ükski suurem piimatööstus UHT-piima ning see vähene, mis toodetakse, läheb ekspordiks lõunamaadesse või valmistatakse UHT-piima baasil kauasäilivaid tooteid (jogurt, kohvikoor jm).

Inga Marand lisas, et arvestades Rootsi kogemust, kus kogu tarbitavast joogipiimast kuulub UHT-piimale 1% ringis, ei ole usutav selle piima massiline tarbimine Eestis.

Tallinna piimatööstuse direktori Oliver Kruuda hinnangul jääb Paides avatud UHT-piima liin ainsaks Eestis ning selle edukus sõltub paljuski just ida turu avanemisest.

«Mul oleks hea meel, kui see piim tarbijaskonna leiab, praegu eelistab aga Eesti inimene lahtist piima, mida ta turult ostab,» märkis ta. Oliver Kruuda lisas, et ka Soomes tarbitakse UHT-piima joogipiimana vaid 1% ulatuses.

Tema sõnul tundub imelik see, et valitseva piimadefitsiidi käigus, kui Paide piimakombinaat toodab alavõimsusega nii pulbrit, juustu kui täispiimatooteid, käivitatakse veel UHT-piima liin.

Ka Inga Marand möönis, et läänes kasutatakse UHT-piima tootmisel ära piima ülejääk, mis enamjaolt on kõlbmatu tavakasutamiseks, seetõttu paneb teda imestama, et Paides hakatakse seda tootma toorainedefitsiidi ajal.