10. detsember 1995
Jaga lugu:

Uusettevõtluskeskus avab ka Tallinnas uksed

Jobs and Society idee, mis pärineb Inglismaalt ning on Rootsi ja Soome kaudu jõudnud Eestisse, on luua ühiskonnas elujõulisi firmasid ja pikaajalisi töökohti. Rootsis ja Soomes on uusettevõtluskeskuste liikmeks soliidsed firmad, kelle pädevad eksperdid vaevad algaja ettevõtja äriidee elujõulisust. Kui nad tunnistavad äriidee heaks, tekib firma, millel on varasemate konsultatsioonide tõttu ka lootust kauemaks püsima jääda.

«Eesti olukord on teistsugune kui Põhjamaades, mistõttu siinsetes uusettevõtluskeskustes tuleb pihta hakata veidi kaugemalt,» ütles Tallinna keskuse projektijuht Heikki Karjalainen. «Kuna kohalike firmade tegevus jätab maailmaturu seisukohalt veel palju soovida, siis tahame alustuseks keskuste liikmeks saada perspektiivikaid firmasid, kelle tegevuse kvaliteeti püüame aastase koolitusega tublisti parandada. Alles siis ootame neilt tõhusat abi algajale ettevõtjale.»

Teine erinevus on see, et Rootsis ja Soomes teenivad uusettevõtluskeskused põhiliselt piirkondlikke huve, Eesti keskused kujunevad aga nende võrkudesse lülitumise korral rahvusvaheliseks. «See aitab luua kindlaid ja ausaid ärikontakte, kuna kohalikud keskused kontrollivad nii Eesti kui ka Soome ja Rootsi poolel enne firmade kokkuviimist nende tausta,» seletas Tallinna uusettevõtluskeskuse tegevdirektor Rein Sillamaa.

«Võin kinnitada Espoo ja Vantaa keskuse külastamise järel, et Soomes valitseb suur huvi Eesti firmadelt turundus- ja alltöövõtutööde tellimise vastu,» lisas Sillamaa.

Soomes katavad ettevõtluskeskuste kuludest võrdselt kolmandiku tööministeerium, kohalik omavalitsus ja eraettevõtjad. See tagab algajale ettevõtjale tasuta abi alates äriidee testimisest ja lõpetades finantseerija leidmisega.

Eestis on keskuste loomist on rahaliselt toetanud Põhjamaade ministrite nõukogu ning Tallinna keskuse puhul ka ÜRO arenguprogramm (UNDP). Kuna riigilt on raha saamine ülimalt raske, siis Sillamaa sõnul pannakse lootus keskuste liikmeks olevate eraettevõtete toetusele. Kogemus näitab, et toetust jagavad kergemini rahvusvahelise kui Eesti firma juhid. Viimased otsivad kiiret kasu ega taipa, et tänane nõustatav on homne klient.

Eestis on kolm ettevõtjate nõustamise süsteemi. Lisaks eelmainitud uusettevõtluskeskustele on Eesti ja Rootsi valitsustevahelise leppega ja Rootsi abiorganisatsiooni NUTEK toel loodud Võrus Kagu-Eesti ettevõtluskeskus, Jõhvis Virumaa ettevõtluskeskus ning Viljandimaa ettevõtluskeskus. Need pakuvad ettevõtjatele nii tasuta kui tasulist koolitust ja ärikontakte Rootsi firmadega. Nagu ütles Kagu-Eesti ettevõtluskeskuse tegevdirektor Harri Treial, on tulevik veidi tume, kuna NUTEKi abi lõpeb enne, kui Eestis valmib regionaalpoliitiline süsteem, mille koostisosaks need keskused pidid saama.

Kolmanda süsteemi moodustavad Euroopa Liidu Phare rahaga loodud Tallinna, Pärnu, Tartu ja Narva ärinõuandla, mis osutavad väikeettevõtjatele tasulisi teenuseid ning millel on tihedamad kontaktid Taani firmadega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum