Käivitus UHTpiima liin

Äripäev (8.12.1995) avaldas Raul Kalevi artikli «Paides käivitus «surnud piima» liin», mis annab ülevaate Paide piimakombinaadis kasutatavast UHT-tehnoloogiast. Autor on kasutanud minult saadud infot, mida on aga edastanud vastupidiselt minu öeldule ja mõeldule.

Ma ei ole üheski inter- vjuus Kalevile väitnud, et Skandinaavias nimetatakse UHT-piima «surnud piimaks» tähenduses, mida Kalev edastas. UHT-tehnoloo-gia kujutab endast piima töötlemist kuni ca 140 °C ja seda 2--5 sekundi jooksul. UHT-tehnoloogia abil piima töötlemine võib muuta piima maitse sarnaseks keedetud piimaga. Selline maitse muutumine ei saa olla vastupidiselt artiklis väidetule aluseks UHT-piima nimetamisele «surnud piimaks».

Ebaõigesti on edasi antud info UHT-piima tootmise kohta Rootsis. Arla kui Rootsi suurim piimatööstus (omab 60% Rootsi turust) toodab UHT-piima ja seda põhiliselt kasutamiseks muude piimatoodete valmistamisel alusainena. Õige on, et Skandinaavias ei tarbita UHT-piima tavaliselt joogipiimana, ent artiklis märgitud andmed selle tarbimise mahu kohta Rootsis ei pärine minult. Vastupidiselt Kalevi artiklis toodule ei ole mina «ka möönnud», et UHT-piima tootmisel kasutatakse läänes ära piima ülejääk, mis enamjaolt on kõlbmatu tavakasutamiseks. Minu väide oli, et UHT-piima suures mahus joogipiimana tarvitatavates maades Saksamaal ja Prantsusmaal võib tooraine kvaliteet kõikuda ja et kasutatakse näiteks piima, mis on varem läbi kuumutatud, kuna UHT-tehnoloogia võimaldab seda. See aga ei tähenda, et kasutataks kõlbmatuid jääke.