Kavalates faksides peituvad salavõimalused

Õhtul kodunt büroosse helistav firmajuht võib salasõna abil kuulata oma automaatvastajaga faksile tulnud teateid või minutiks faksi pealtkuulamisaparaadina kasutada ja kontoris räägitavast osa saada.

Need on vaid mõned võimalused, millega faksitootjad üksteist üle püüavad trumbata ja klientide huvi ning tähelepanu võita. Ekstravagantsed võimalused meie tarbijaid esialgu ei kõiguta, faks on praegu veel oma põhiülesannet täitev töövahend, olgugi et juba väga tavaline.

Viimase poole aasta jooksul on bürootehnikat müüvates firmades tähele pandud huvi suurenemist tavalise paberi fakside vastu, mida termofaksidega võrreldes iseloomustab modernsem tehnoloogia ja mugavam kasutus.

Tavalisel paberil saadud faksi peamine eelis termopaberil saadu ees on võimalus säilitada seda piiramatu aja jooksul. Termopaberil tulnud faks tuhmub aja möödudes, mistõttu enne kausta panemist tuleb vajalikust lehest teha koopia. See aga tähendab paberi, tahma ja aja kulu, mis kõik paraku maksab.

Üksnes faksina kasutatavaid aparaate on tavalise paberi keskfakside seas vähe -- ikka on neile hakatud külge pookima mõnd lisavõimalust. Ühte tüüpi saab kasutada skannerina, teist printerina, kolmandal on küljes telefonitoru, peaaegu kõigiga saab teha koopiat. Selline polüfunktsionaalne seade sobib hästi väikefirmasse, kus telefoniliini hoidmine ainult faksi all osutuks liiga kalliks ja jõudu mitme masina ostmiseks esialgu pole.

Muidugi ei saa faksi kasutada täie võimsusega koopiamasinana, kuna koopia kvaliteet jääb alla tavalisel paljundusmasinal tehtule ning töö jõudlus on väike -- vaid paar koopiat minutis. Samas on fakse, mida saab panna tegema korraga kuni 99 koopiat, kuid tasuvus on seejuures küsitav. Koopiamasin võib firmasse jääda ostmata siiski vaid juhul, kui paljundamine pole esmane ja sage tegevus.

Üldjuhul odavaim tavalise paberi faks on tindifaks, kallimad on tahmakassetti kasutavad led- ja laserfaks. Samas võib tindifaks led-faksist ka kallim olla, kui tal on kasutada rohkem lisavõimalusi. Et tint saab alati kiiremini otsa kui tahm, siis tuleb tindiballooni tahmakassetist tihedamini vahetada.

Laseraparaadil on led-faksist suurem tahmakassett, mistõttu kalleima masina ressurss kujuneb kõige odavamaks. Laserfaks sobib eelkõige firmasse, kus on väga tihe faksiühendus ja palju tööd, tavaliselt on sellistel aparaatidel ka palju programmeerimise võimalusi. Enamasti suuremõõtmelistele aparaatidele tuleb firmas oma nurgake leida, lihtsalt töölauale käeulatusse nad ei sobi.

Peamine hinda kujundav tegur on tavalise paberi keskfaksidel mälu maht. Sissetulevate fakside mälu tagab paberi või tindi otsalõppemisel fakside kohalejõudmise. Nii ei ole vaja karta, et nädalavahetusel või pikkade pühade ajal saadetud teated kaduma lähevad. Uue ressursi lisamisel trükib faks välja kõik vahepeal saadetu.

Tehnilistes instruktsioonides esitatud lehekülgede arv kehtib keskmise tihedusega teksti puhul. Väga tihedalt täis kirjutatud lehti suudab faks mälus säilitada veidi vähem.

Saatmismälu on oluline väga tiheda töögraafikuga firmades, kus inimesed on pidevalt hõivatud ja neil on alailma kiire. Iga minutit lugevatel inimestel ei ole aega seista aparaadi najal ning oodata, kuni üks faks teisega ühendust saab, ja seejärel vaadata nõkshaaval läbiminevat paberit. Selle asemel pistab ta faksi aparaadi mällu, võtab oma paberid ja läheb muid toiminguid tegema ning aparaat hakkab ise faksi saatma.

Tiheda faksiühenduse ja kiirustavate kasutajate puhul võib oluliseks osutuda faksi suutlikkus faksi samaaegselt saata ja vastu võtta. Kasuks tuleb see firmas, kus suurel arvul töötajatel on kasutada üks faks või kus faksikasutaja ise on teenindaja rollis. Kui oma inimestega veel saab kaubale, siis kliendil ei tihata minutitki oodata lasta.

Paljude klientide või koostööpartneritega pidevalt ühenduses olevatel firmadel on võimalus numbrid kiirvalimisklahvide alla programmeerida. Eriti efektiivne on selline moodus välismaale faksi saatmise puhul, kus 12 klahvi asemel saab numbri valida vaid ühe näpuliigutusega.

Kui keegi saadab faksi näiteks Ameerikasse ning tahab, et see jõuaks sinna kindlasti tööpäeval, siis on seegi võimalus faksiaparaatidel olemas. Rikkumata oma uneaega võite kindlad olla, et faks tegutseb omasoodu ning kindlaks määratud ajal läkitab vajaliku saadetise teele.

Mida parema kvaliteediga faks, seda kiiremat infoedastust see võimaldab. Kuid ükski kallis faksiaparaat ei suuda imet teha kehvade liinide korral, mis võivad andmed ära kaotada ja faksid poolele teele jätta. Digitaalliinide puhul harva esinevad probleemid on analoogliinide kasutajatele tavalised.

Halvad liinid võivad mõjuda otseselt rahakotile, kui ühendust peetakse välismaaga. Iga sekund faksi saatmisel näiteks Ameerikasse või Jaapanisse maksab -- seega, mida kiiremini faksid liiguvad, seda väiksem on omaniku väljaminek. Kui viletsate liinide tõttu tuleb ühte faksi saata neli-viis korda, siis pole kiirest faksiaparaadist olulist kasu.

Faksi valik ise ei sõltu sellest, kas aparaat hakkab tööle analoog- või digitaalliinil, kuna iga faks on suuteline töötama mõlemal liinil, piisab vaid vastavale lülitile vajutamisest.

Algelisemate fakside jaoks tundmatu oskus on veaparandus. Selle süsteemiga aparaat suudab faksi saates kontrollida, kas faks jõudis kohale ja millise veaprotsendiga. Lubatud veaprotsendi ületanud masin annab tulesid vilgutades ja paneelile teksti edastades faksi kasutajale teada, et toimingut tuleb korrata.

Võimalik on programmeerida aparaadile käsklus saata faksi seni, kuni see õnnestunult läbi läheb. Samuti võib faksiaparaadilt tellida raporteid läbi läinud ja minemata jäänud fakside kohta. Raporti võib faks välja trükkida kas pärast iga ühendust, pärast läbi minemata jäänud faksi edastust või paarikümne ühenduse järel -- see sõltub faksikasutaja soovist.

Firmades, kus tavaliste tekstide kõrval tuleb saata ka pilte või graafilist materjali, tasub faksi ostmisel uurida pool- ehk halltoonide arvu. Mida rohkem pooltoone, seda kvaliteetsem pilt faksist välja tuleb.

Algelisematel termofaksidel näiteks oli vaid kuusteist pooltooni, mida kippus väheks jääma. 60 pooltooni suurtel faksidel võimaldab juba kvaliteetset pilti. Tavalise teksti puhul ei mängi pooltoonide arv olulist rolli.

Kujutise tihedus faksil määrab ära tähe kuju. Kui võrrelda originaali ja koopiat, siis on kergelt aimatav, et koopial on tähed sakilised. Mida suurem on punktitihedus, seda vähem sakke ja seda ümmargusemad on tähed. Üldjuhul ei ole tavalises töösituatsioonis faksi punktitihedus väga oluline näitaja, suurema tähtsusega on see printerite puhul.

Uuematel tavapaberifaksidel on muidki kavalusi, kuid iseasi on, kui palju neid kasutatakse. Tihti kipub faksiaparaat jääma nurka ainsa ülesandega saata ja võtta vastu fakse.