Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kavalates faksides peituvad salavõimalused

    Õhtul kodunt büroosse helistav firmajuht võib salasõna abil kuulata oma automaatvastajaga faksile tulnud teateid või minutiks faksi pealtkuulamisaparaadina kasutada ja kontoris räägitavast osa saada.
    Need on vaid mõned võimalused, millega faksitootjad üksteist üle püüavad trumbata ja klientide huvi ning tähelepanu võita. Ekstravagantsed võimalused meie tarbijaid esialgu ei kõiguta, faks on praegu veel oma põhiülesannet täitev töövahend, olgugi et juba väga tavaline.
    Viimase poole aasta jooksul on bürootehnikat müüvates firmades tähele pandud huvi suurenemist tavalise paberi fakside vastu, mida termofaksidega võrreldes iseloomustab modernsem tehnoloogia ja mugavam kasutus.
    Tavalisel paberil saadud faksi peamine eelis termopaberil saadu ees on võimalus säilitada seda piiramatu aja jooksul. Termopaberil tulnud faks tuhmub aja möödudes, mistõttu enne kausta panemist tuleb vajalikust lehest teha koopia. See aga tähendab paberi, tahma ja aja kulu, mis kõik paraku maksab.
    Üksnes faksina kasutatavaid aparaate on tavalise paberi keskfakside seas vähe -- ikka on neile hakatud külge pookima mõnd lisavõimalust. Ühte tüüpi saab kasutada skannerina, teist printerina, kolmandal on küljes telefonitoru, peaaegu kõigiga saab teha koopiat. Selline polüfunktsionaalne seade sobib hästi väikefirmasse, kus telefoniliini hoidmine ainult faksi all osutuks liiga kalliks ja jõudu mitme masina ostmiseks esialgu pole.
    Muidugi ei saa faksi kasutada täie võimsusega koopiamasinana, kuna koopia kvaliteet jääb alla tavalisel paljundusmasinal tehtule ning töö jõudlus on väike -- vaid paar koopiat minutis. Samas on fakse, mida saab panna tegema korraga kuni 99 koopiat, kuid tasuvus on seejuures küsitav. Koopiamasin võib firmasse jääda ostmata siiski vaid juhul, kui paljundamine pole esmane ja sage tegevus.
    Üldjuhul odavaim tavalise paberi faks on tindifaks, kallimad on tahmakassetti kasutavad led- ja laserfaks. Samas võib tindifaks led-faksist ka kallim olla, kui tal on kasutada rohkem lisavõimalusi. Et tint saab alati kiiremini otsa kui tahm, siis tuleb tindiballooni tahmakassetist tihedamini vahetada.
    Laseraparaadil on led-faksist suurem tahmakassett, mistõttu kalleima masina ressurss kujuneb kõige odavamaks. Laserfaks sobib eelkõige firmasse, kus on väga tihe faksiühendus ja palju tööd, tavaliselt on sellistel aparaatidel ka palju programmeerimise võimalusi. Enamasti suuremõõtmelistele aparaatidele tuleb firmas oma nurgake leida, lihtsalt töölauale käeulatusse nad ei sobi.
    Peamine hinda kujundav tegur on tavalise paberi keskfaksidel mälu maht. Sissetulevate fakside mälu tagab paberi või tindi otsalõppemisel fakside kohalejõudmise. Nii ei ole vaja karta, et nädalavahetusel või pikkade pühade ajal saadetud teated kaduma lähevad. Uue ressursi lisamisel trükib faks välja kõik vahepeal saadetu.
    Tehnilistes instruktsioonides esitatud lehekülgede arv kehtib keskmise tihedusega teksti puhul. Väga tihedalt täis kirjutatud lehti suudab faks mälus säilitada veidi vähem.
    Saatmismälu on oluline väga tiheda töögraafikuga firmades, kus inimesed on pidevalt hõivatud ja neil on alailma kiire. Iga minutit lugevatel inimestel ei ole aega seista aparaadi najal ning oodata, kuni üks faks teisega ühendust saab, ja seejärel vaadata nõkshaaval läbiminevat paberit. Selle asemel pistab ta faksi aparaadi mällu, võtab oma paberid ja läheb muid toiminguid tegema ning aparaat hakkab ise faksi saatma.
    Tiheda faksiühenduse ja kiirustavate kasutajate puhul võib oluliseks osutuda faksi suutlikkus faksi samaaegselt saata ja vastu võtta. Kasuks tuleb see firmas, kus suurel arvul töötajatel on kasutada üks faks või kus faksikasutaja ise on teenindaja rollis. Kui oma inimestega veel saab kaubale, siis kliendil ei tihata minutitki oodata lasta.
    Paljude klientide või koostööpartneritega pidevalt ühenduses olevatel firmadel on võimalus numbrid kiirvalimisklahvide alla programmeerida. Eriti efektiivne on selline moodus välismaale faksi saatmise puhul, kus 12 klahvi asemel saab numbri valida vaid ühe näpuliigutusega.
    Kui keegi saadab faksi näiteks Ameerikasse ning tahab, et see jõuaks sinna kindlasti tööpäeval, siis on seegi võimalus faksiaparaatidel olemas. Rikkumata oma uneaega võite kindlad olla, et faks tegutseb omasoodu ning kindlaks määratud ajal läkitab vajaliku saadetise teele.
    Mida parema kvaliteediga faks, seda kiiremat infoedastust see võimaldab. Kuid ükski kallis faksiaparaat ei suuda imet teha kehvade liinide korral, mis võivad andmed ära kaotada ja faksid poolele teele jätta. Digitaalliinide puhul harva esinevad probleemid on analoogliinide kasutajatele tavalised.
    Halvad liinid võivad mõjuda otseselt rahakotile, kui ühendust peetakse välismaaga. Iga sekund faksi saatmisel näiteks Ameerikasse või Jaapanisse maksab -- seega, mida kiiremini faksid liiguvad, seda väiksem on omaniku väljaminek. Kui viletsate liinide tõttu tuleb ühte faksi saata neli-viis korda, siis pole kiirest faksiaparaadist olulist kasu.
    Faksi valik ise ei sõltu sellest, kas aparaat hakkab tööle analoog- või digitaalliinil, kuna iga faks on suuteline töötama mõlemal liinil, piisab vaid vastavale lülitile vajutamisest.
    Algelisemate fakside jaoks tundmatu oskus on veaparandus. Selle süsteemiga aparaat suudab faksi saates kontrollida, kas faks jõudis kohale ja millise veaprotsendiga. Lubatud veaprotsendi ületanud masin annab tulesid vilgutades ja paneelile teksti edastades faksi kasutajale teada, et toimingut tuleb korrata.
    Võimalik on programmeerida aparaadile käsklus saata faksi seni, kuni see õnnestunult läbi läheb. Samuti võib faksiaparaadilt tellida raporteid läbi läinud ja minemata jäänud fakside kohta. Raporti võib faks välja trükkida kas pärast iga ühendust, pärast läbi minemata jäänud faksi edastust või paarikümne ühenduse järel -- see sõltub faksikasutaja soovist.
    Firmades, kus tavaliste tekstide kõrval tuleb saata ka pilte või graafilist materjali, tasub faksi ostmisel uurida pool- ehk halltoonide arvu. Mida rohkem pooltoone, seda kvaliteetsem pilt faksist välja tuleb.
    Algelisematel termofaksidel näiteks oli vaid kuusteist pooltooni, mida kippus väheks jääma. 60 pooltooni suurtel faksidel võimaldab juba kvaliteetset pilti. Tavalise teksti puhul ei mängi pooltoonide arv olulist rolli.
    Kujutise tihedus faksil määrab ära tähe kuju. Kui võrrelda originaali ja koopiat, siis on kergelt aimatav, et koopial on tähed sakilised. Mida suurem on punktitihedus, seda vähem sakke ja seda ümmargusemad on tähed. Üldjuhul ei ole tavalises töösituatsioonis faksi punktitihedus väga oluline näitaja, suurema tähtsusega on see printerite puhul.
    Uuematel tavapaberifaksidel on muidki kavalusi, kuid iseasi on, kui palju neid kasutatakse. Tihti kipub faksiaparaat jääma nurka ainsa ülesandega saata ja võtta vastu fakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Kaks kodumaist panka võistlevad investorite raha pärast
Kaks eestimaist panka võitlevad investorite tähelepanu nimel, ühel on lähem eesmärk 10% turuosast haarata, teine tahab Eesti suurimaks pangaks saada – kumma pakkumine on investori vaatenurgast parem?
Kaks eestimaist panka võitlevad investorite tähelepanu nimel, ühel on lähem eesmärk 10% turuosast haarata, teine tahab Eesti suurimaks pangaks saada – kumma pakkumine on investori vaatenurgast parem?
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Eestil tuleb võlakirjade eest tasuda 4% intressi Intress kõrgem kui Leedul ja Lätil
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.