• OMX Baltic−0,06%269,85
  • OMX Riga0,03%867,91
  • OMX Tallinn−0,05%1 710,42
  • OMX Vilnius0,05%1 055,53
  • S&P 5000,82%6 084,19
  • DOW 30−0,22%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,26%8 301,62
  • Nikkei 2251,35%39 903,81
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,86
  • OMX Baltic−0,06%269,85
  • OMX Riga0,03%867,91
  • OMX Tallinn−0,05%1 710,42
  • OMX Vilnius0,05%1 055,53
  • S&P 5000,82%6 084,19
  • DOW 30−0,22%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,26%8 301,62
  • Nikkei 2251,35%39 903,81
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,86
  • 15.12.95, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Silmeti Vene partner on soliidne

Vastab ASi Raznoimpex asedirektor Andrei Prilipko

Eestis on loodud mingi müüt ja kujundatud arvamus, et Tehsnabeksport on kohutav Vene sõjatööstusettevõte, kes on väga huvitatud Silmeti enda kontrolli alla saamisest ja kes lausa ei saa ilma Silmetita hakkama.
Ma ütlen aga, et Tehsnabeksport ja selle tütarettevõte, Silmetiga tegelev Raznoimpex ei ole mitte mingil juhul sõjatööstusettevõte, vaid tegeleb uraani, aatomienergia jne toorme ja toodangu vahendamisega.
Silmetiga tegeleb aga ainult AS Raznoimpex ja sedagi mitme teise projektiga paralleelselt. Silmetiga kauplemine on väga väike osa meie käibest ja jutt, nagu me ilma Silmetita hakkama ei saaks, ei vasta tõele.
Meid huvitab Silmetis vaid see, et tahame müüa Silmeti toodangut.
Viime Silmetisse toorainet Solikamskist. Kui me seda ei teeks, siis Silmet oleks juba 1993. aastal seiskunud.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist sattus Silmet raskesse olukorda ning osa toodete valmistamine seal muutus ebaotstarbekaks.
Silmetisse jäi ainult haruldaste muldmetallide tootmine. Meie tegeleme selle äriga, st haruldaste muldmetallide müügi ja turgude otsimisega juba 15 aastat. Kogu Silmeti muldmetallide turustamine oli meie organiseeritud.
Otse öeldult -- Silmeti asi oli toota, meie aga lõime kanalid, kuhu ja kuidas edasi müüa.
Tehsnabeksport või Raznoimpeks müüb Silmeti toodangut ainult Jaapani turule. Praegu läheb sellest materjalist 70% Jaapani firmasse Nissho Iwai, 25% Prantsusmaale firmasse Rhone Poulen ja väike osa mujale Euroopasse.
Tuleb tunnistada, et turgude leidmine ja seal püsima jäämine on olnud raske.
Te ju teate, mis on Jaapani turg. Väga raske on seal väljastpoolt tulnul löögile saada. Me töötame seal firmaga Nissho Iwai, mis on Jaapanis suuruselt kuues firma. See on kaubandusfirma, mis tegeleb aatomienergeetikaga ja keemiaga. Nemad ostavad meilt tootepartii ja müüvad selle edasi.
Tõepoolest olen ma lugenud Eesti lehtedest, nagu oleks Nissho Iwai mingi väike meie loodud kahtlane firmake.
No kuulge, see on naeruväärne. Nissho Iwai aastakäive on minu teada suurem kui kolmel Balti riigil kokku. Meie sõlmime lepingu Nissho Iwaiga ja vahendame neile Silmeti toodangut, vahendustasu on väga väike. Seda võite Silmetist küsida.
On räägitud, et Silmet võiks näiteks jaapanlastega oma sidemed otse luua, ilma et teid vaja oleks. Silmeti esindajad on mitu korda käinud Solikamskis, et luua otsesidemeid, kuid seal keelduti kategooriliselt, kuna Tehsnabeksport on nende jaoks garantii, et nad saavad raha oma tooraine eest. Silmet seda praegu garanteerida ei saa. Nissho Iwaiga toimib sama süsteem.
Nad võiksid ju Silmetiga otse suhelda, kuid seda ei ole neile vaja, kuna nad tahavad säilitada need kanalid, mis seni on toiminud, ja nad ei taha kuuldagi mingitest otsesidemetest Silmetiga, teades, et Silmetis ei ole kõik korras.
Siis seiskuks hoobilt haruldaste muldmetallide tootmine Silmetis.
Tooret, mida Silmet vajab ja mis on väga haruldane, leidub Hiinas, Indias, Ameerikas, Venemaal ja ka Norras.
Mingit alternatiivi Vene toormele võiks ja tegelikult ka peaks Silmeti uus juhtkond otsima, kuid hetkel ma ei näe siiski majanduslikult otstarbekamat lahendust kui Solikamski toorme kasutamine.
See ei ole lihtne. Näiteks Rhone Poulen toob sealt oma toorme. Selleks, et seda saada, tuleb luua hiinlastega ühisettevõte ja investeerida sinna tohutu summa raha. Niisama ei anna seda tooret seal keegi. Kui, siis kõrge hinna eest.
Kõige rohkem kartsime ja kardame ka praegu, et Silmet erastatakse sellises seisus, nagu ta on, poolenisti seiskunud ja vaevu hingitsevana. Tundub, et riik ei taha Silmetiga seotud probleeme enam enda kanda võtta.
See oleks aga suur viga, kui Silmet praegu erastatakse.
Kui praegu Silmet müüa, ei ole selge, mida seal teha ja kuidas on kõige kasulikum toota. Aru saamata nendest võimalustest, leiab uus omanik, et kõige kasulikum on Silmet kinni panna, kaldun ma arvama.
Teise võimalusena, kuna teadupoolest on Silmetis mingid uraanitöötlemise seadmed, võib hakata seal tegelema rikastamisega. See ehk oleks kasulik, kuid tuleb arvestada, et rikastamisega kaasneb tohutu hulk jäätmeid ja saastust ning ökoloogia ei kannataks seda välja.
Arvan, et Silmet tuleks erastamisest välja jätta.
Jah! Ma arvan, et ta peaks olema riigiettevõte, kuni saab täielikult jalad alla.
Me ei käi peale, et peab ilmtingimata meid vahendajana kasutama.
Kui Silmet suudab müüa oma toodangut paremini ning hankida mujalt tooret, siis palun, las tegutsevad. Kuid praegu nad ei müü ju paremini.
Need on inimesed, kes tunnevad probleeme ning kellega on võimalik koostööd teha.
Tõesti, me võime Silmetiga suhtlemise lõpetada. Kuid äri, mis me Silmetiga teeme, on selline peen ja haruldane äri, mida tahaks hoida just selle ilu pärast. Arvestades, et oleme selle siiski lõpuni ise loonud. Just selle äri harulduse pärast me sellega tegeleme, ehkki mingit tohutut kasumit sellest ei tule.
Tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et meil on väga ammused ning lähedased sidemed Silmeti tehase ja selle töötajatega. Oleme pidanud oluliseks, et saame nende edaspidisele heale käekäigule kaasa aidata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele