Impeerium elab, kuid ei õitse

Venemaa valimiste tulemusi ootab hingevärinal ka üks Venemaa rikkamaid ärimehi, 31aastane Oleg Boiko. Ehkki tema isiklikku varandust hinnatakse 1,5 miljardile dollarile, sõltub Boiko äritulevik sellest, kuivõrd edukad on Venemaal tema suured poliitikutest sõbrad, nende hulgas Boriss Jeltsin ja Viktor T?ernomõrdin.

Boikole kuulub Venemaa 20 suurima panga hulgas olev Natsionalnõi Kredit, OLBI ettevõtete grupp, OLBI-Diplomati jaemüügivõrk ja osalus Venemaa juhtivates meediakanalites, sealhulgas ajalehes Izvestija ja telekanalis ORT. Noor sarmikas Vene ärimees on omainimene ka Moskva kõrgkihi hulgas, kus tema heldus on hästi tuntud.

1980ndate lõpus alustas Boiko kasutatud arvutite importi ja edasimüüki Venemaal. Arvutiäri arenes kosmilise kiirusega ja peatselt tekkiski OLBI ettevõtete grupp, mis sai nime Oleg Boiko nimetähtedest.

1990ndatel hüppas Boiko kahe jalaga pangandusse, pannes aluse kaubanduse krediteerimisele spetsialiseerunud Natsionalnõi Kreditile. Järgmiseks ehitas ta üles OLBI-Diplomati jaemüügivõrgu, mis keskendus toiduainete ja laiatarbekaupade müügile Moskvas, Peterburis ja Kiievis.

Boiko «kuldlõikeks» sai OLBI ostukrediitkaart. Kliendilepingu kohaselt maksis Boiko pank oma klientidele nende deposiitidelt intressi, mida kaardiomanikud võisid kasutada ihaldatud lääne tarbekaupade ostuks OLBI kauplustest.

OLBI kaardid, millel ilutses Boiko holograafiline portree, muutusid venelaste hulgas tõeliseks staatusesümboliks. Kuna tollal ületas inflatsioon Venemaal mitu korda Boiko poolt kaardi omanikele makstava intressi, tõi see noorele ärimehele sisse muinasjutulisi varandusi.

Tohutu deposiitide juurdevool võimaldas Boikol laiendada oma jaemüügivõrku Venemaal ja Ukrainas. Ühena esimestest organiseeris ta OLBI-Diplomati aktsiate avaliku pakkumise 1992. aasta alguses. See tõi firmasse juurde 38 miljonit dollarit vaba raha, mille arvel laiendas Boiko oma äri hulgikaubandusse, turismi ja meediasse.

Muu hulgas omandas ta 6% päevalehest Izvestija, osales sündikaadis, mis erastas 49% valitsusmeelsest telekanalist ORT ja sõlmis frantsiisilepingu firmaga PepsiCo, mille alusel sai õiguse avada Moskvas kuulsaid Pizza Hut-kiirsöögirestorane.

Venemaal käivad äri ja poliitika käsikäes. Praegu Lõuna-Koread, Prantsusmaad, Itaaliat ja Belgiat ra-putavad korruptsiooniskandaalid kahvatuvad selle kõrval, kuidas noored ärimehed kasutavad poliitikuid hüppelauana suurde ärisse.

Boiko ise on suurepärane näide poliitika ja suure äri seotusest. Oma ettevõtete kaudu toetas Boiko miljonite dollaritega Boriss Jeltsini eelmist valimiskampaaniat ja Viktor T?ernomõrdinit, kelle lipulaev Gazprom raskel hetkel Boikole selle aasta lõpus appi käsutati.

Boiko suurim viga oli jätkata oma ekspansiivset äritegevust panga vara arvel veel siis, kui panga enda kaitserüüs ilmnesid esimesed mõrad. Praegu arvavad analüütikud, et Natsionalnõi võlad ületavad tema aktivaid 40 miljoni dollari võrra. See tühjendas panga kapitalist ja põhjustas likviidsuskriisi, mis omakorda viis 1995. aasta augustis krahhini kogu Venemaa panganduse. Ehkki selle tulemusena sulges Venemaa keskpank üle 50 Vene panga, sai Boiko ülepea võlgades olev pank rahulikult edasi tegutseda.

Kriitilisel hetkel tuli Boikole appi Gazprom, peaminister T?ernomõrdini lemmiklaps. Boiko ja Gazpromi vahelise lepingu tulemusena valis gaasihiid oma esindajaks Ukrainas just Boiko panga. Natsionalnõi haldas Ukrainas tehingut, kus sealne valitsus emiteeris 1,4 mld dollari eest oma võlakirju, et tasuda võlga Gazpromile. Juhivõimed jäävad algatusvõimele alla

Äri- ja poliitiline kultuur on Venemaal lapsekingades. Venemaa noorkapitalistide suurim viga on olnud nende vankumatu usk oma eksimatusse. Olukorras, kus Venemaa väeti regulatiivne süsteem ei suuda ohjeldada äriimpeeriumite kontrollimatut laienemist, viib selline tegevus firmad paratamatu krahhini. Ka Venemaa ärimeeste juhivõimed on jäänud alla nende algatusvõimele. Nüüd, kus Venemaa majandus on hakanud tasapidi stabiliseeruma, kaovad ka võimalused teenida ühe päevaga miljoneid dollareid.

Venemaa kapitalismi pääsemine seisneb äritegevuse konservatiivsemas juhtimises, mis vähendaks ärimeeste sõltuvust poliitikutest. Igal juhul on selge, et Vene suurpoliitikud ei suuda lõpmatuseni päästa oma Boiko-suguseid ärisõpru. Vastasel juhul ei lõpegi Venemaal sellised päästeoperatsioonid.