Artikkel
    • Uudised
    • 17. detsember 1995 kell 22:00
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaidlus riigi võlakirjade emiteerimise üle

    Neljapäeval tegi riigikogu majanduskomisjon ettepaneku riigi võlakirjade emiteerimise eelnõu tagasi lükata, kuid ei leidnud toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.
    Mõõdukad on seisukohal, et eesti rahva muuseumi, muusikaakadeemia ja kunstimuuseumi ehituks peab riik emiteerima võlakirju. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul viib see aga kommertspankade vabad krediidiressursid majanduslikust käibest välja.
    «Kindlasti ostavad Eesti pangad riigi võlakirjad ära, selle tulemusena lähevad aga peaaegu kõik pankade vabad krediidiressursid kolmele sotsiaalobjektile,» räägib Raju ja tunneb muret selle üle, kust saavad kaupmehed, töösturid ja põllumajandustootjad pärast seda endale vajalikud krediidiressursid.
    Parlamendile eelnõu esitanud riigikogu liige Mihkel Pärnoja ei pidanud seda argumenti eriti tugevaks ja avaldas arvamust, et kui emiteeritakse riigi võlakirju, siis kasutavad kommertspangad nende ostmiseks umbes kolmandiku (200 miljonit krooni) krediidiressurssidest.
    «Ressursid, mis nende võlakirjade arvel võetakse ja mida kasutatakse mainitud kolme ehituse finantseerimiseks, on ju ka tegelikult investeering,» lisab Pärnoja. Tema sõnul võib osa võlakirjade emiteerimisest laekuvast rahast saada ka väljastpoolt Eestit. «Sellisel puhul ei näe ma, et see argument oleks üldse oluline,» lausub Pärnoja.
    Olev Raju nimetab mõõdukate ettepanekut sotsialismiaegseks lähenemiseks. «Kõigepealt võetakse raha arvele ja alles siis hakatakse ehitama. Raha seisab aga tont teab kui kaua kasutamata, sest keegi ei ole arvestanud, mis kuupäevaks ja kui palju on raha vaja,» lausub Raju. Teda häirib ka see, et nimetatud objektide puhul räägitakse suurest välisabist, aga keegi ei oska täpselt öelda, millal ja kui suure summa ulatuses välisabi tuleb.
    «Kui need asjad oleks teada ja paigas, siis oleks ka selge, kui palju on raha veel vaja, ja saab teha plaane, kust seda puudujäävat summat võtta,» seletab Raju. «Sedasi nagu praegu rahaasju ei aeta, peab olema konkreetsem,» väidab Raju. Tema sõnul ei ole nende objektide ehitamine nii lootusetu, kuid probleem on selles, et kõik on jäänud puhtalt emotsioonide tasemele ja keegi ei ole asja majanduslikult läbi mõelnud.
    «Sellist plaani, et raha kogutakse kokku ja jäetakse seisma, ei ole küll kellelgi olnud,» ei nõustu Pärnoja Rajuga. Seaduseelnõus on kirjas, et võlakirjade emissiooni perioodid on vahemikus 1. aprill 1996. kuni 31. detsember 1999. «Emissioonid korraldatakse nende kolme objekti rahastamisplaani järgi ja emissiooni maht valitakse selline, et raha läheb kohe kasutamisele,» selgitab Pärnoja.
    Praeguste arvutuste kohaselt läheb muusikaakadeemia ehitus maksma 140 miljonit krooni, Eesti rahva muuseumi ehitus 190 miljonit krooni ja Eesti kunstimuuseumi ehitus 290--310 miljonit krooni.
    Pärnoja sõnul on avaldatud arvamust, et kui riigi võlakirju müüakse siseturul, võiks olenevalt võlakirjade kehtivuse ajast olla intress vahemikus 10--11%, ja kui müüa võlakirju välisturul, siis vahemikus 5--8%.
    Võlakirjade tagasiostmise tähtaeg on eelnõus ära märgitud, nii et seda tehakse vastavalt võlakirja kehtivusele, aga mitte varem kui aastal 2003.
  • Hetkel kuum
EKRE valimisprogramm: palju langetamisi ja korralikult keelamist
Soomlased vastavad: kas juba on hea aeg kinnisvara osta?
Ajaloo esimene kinnisvarahai võttis jõuga ja nuumas tipp-poliitikut
Raadiosaated
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Advokaadid: riik peaks õigusabi ostma turuhinnaga nagu teisigi teenuseid
Ebamõistlikult väike riigi õigusabi eelarve teeb järjest raskemaks kõige haavatavamatele ühiskonnaliikmetele kaitse ja esinduse tagamise kohtus ja kohtuväliselt. Kui süsteemi lisaraha juurde ei panda, pole peagi enam riigi õigusabi osutavaid advokaate kusagilt võtta, selgitati Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus".
Ebamõistlikult väike riigi õigusabi eelarve teeb järjest raskemaks kõige haavatavamatele ühiskonnaliikmetele kaitse ja esinduse tagamise kohtus ja kohtuväliselt. Kui süsteemi lisaraha juurde ei panda, pole peagi enam riigi õigusabi osutavaid advokaate kusagilt võtta, selgitati Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus".
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Küünlatootja andis töötajatele palgakärpe hoiatuse ja ähvardab suitsetajaid trahvida Advokaat selgitab: kuidas õigesti palku kärpida
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.