21. detsember 1995
Jaga lugu:

Hiina firmad tegutsevad Eestis esialgu vaid paberil

Selle aasta juuli seisuga on Eesti ettevõtetesse investeeritud Hiina kapitali 36,4 miljonit krooni, mis moodustab välisinvesteeringute kogumahust 0,9%. See asetab Hiina välisriikidest 15. kohale. Hiina osalusega firmasid on Eestis 164, neist 134 tegelevad jae- ja hulgikaubandusega, 14 hotellinduse ja restoranidega ning kaheksa on tegevad tööstuses. Hakates aga uurima nimetatud ettevõtete asukohti, selgub, et samavõrd kui Eestis on kõlava nimega Hiina kaubandusfirmasid, on ka mittetegutsevaid firmasid. Suurem osa Eestis loodud Hiina ettevõtetest kuulub riigifirmadele, sest erafirmade areng pole Hiinas veel hoogustunud.

Kaks aastat elab Eestis hiinlane Sun Jian, kes on Laagris asuva Hiina riigiettevõttele kuuluva Bohai kaubanduskeskuse peadirektor. Bohai Eesti ASi on Jiani sõnul investeeritud kaks miljonit Eesti krooni, kuid väikese käibe tõttu pole Jian kaubanduskeskuse tuleviku suhtes kuigi optimistlikult meelestatud. «Üks Hiina ettevõtja tahtis investeerida hiljuti kaupluse laiendamisse 50 000 USA dollarit, aga viisaprobleemide tõttu paigutas selle raha kaupluse avamisse Soomes,» rääkis hiinlasest kaupmees.

«Kaks aastat tagasi võis Eestis tegutseda 50 Hiina kauplust, nüüd on neid poole vähem,» analüüsis Jian. Tema sõnul on Eesti ja Hiina kultuur sedavõrd erinevad, et odavamate Hiina kaupade asemel eelistatakse Eestis kallimaid Euroopa kaupu.

«Kulutused maksudele ja kommunaalkuludele söövad meie kaupluse tulud peaaegu täielikult,» nentis Jian kurba tõsiasja.

Ainult kaubandusega tegelevate Hiina ettevõtete kõrval pakub vaheldust 1,1 miljoni krooni suuruse aktsiakapitaliga piiparifirma Jiusheng AS, mille direktor on teist aastat Eestis elav Zheng Qi. 1994. aastal asutatud firma kuulub täielikult 32aastasele Qile.

Praegusel hetkel haarab 400 000kroonise aastakäibega Jiusheng Eesti piipariturust umbes 8%, kuid tulevikuplaanid on seotud Venemaa ja Lätiga.

«Ka seal tegutsevad piipariturul hiinlased ja kavatseme koos nendega laiendada Eesti ärimeeste võimalusi Venemaal piipariteenuste kasutamisel,» rääkis parajasti Hiinas viibiva Qi asemel firma tegevdirektor Raul Silluta.

Eesti ekspordinõukogu osakonnajuhataja Jüri Peddai sõnul hoidis Hiina paar aastat tagasi väga aktiivset kontakti kohalike majandusringkondadega, sest Eestis asus kaubandusata?eena tööle soome keelt valdav ja hiljem ka eesti keelt õppinud Li Guangyun. «Ta asus isegi koostama Eesti-Hiina ärisõnastikku,» meenutas Peddai Eesti-huvilise hiinlase tegemisi Eestis.

Teisalt pole Eesti ettevõtted ise ilmutanud suurt huvi Hiinasse investeerimise vastu. «Küsitud on keemiatööstustoorainet, sest NSV Liidu turu kadumisega loodeti Hiinast midagi asemele saada,» rääkis Peddai. Samas muudab vähemalt 45päevane laevateekond sealt suurtes kogustes tooraine Eestisse transportimise üsna mõttetuks.

Eesti kaubandus-tööstuskoja välissuhete osakonna juhataja Kaia Kirs rääkis, et Eesti ettevõtjad on Hiina kohta nendelt küll pärinud, aga tõele au andes pole ei kaubanduskojas ega Hiina kaubandusesinduses piisavalt materjali investeerimisvõimaluste kohta. Järgmise aasta märtsis avaneb aga Eesti ettevõtjatele esimest korda võimalus osaleda Pekingi lähedal Tianjinis toimuval universaalmessil. Hiinlased on huvitatud Eesti mööblist, samuti tunnevad nad huvi Eesti tekstiili-, kergetööstus- ja keemiatööstustoodangu vastu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum