• OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • 10.01.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ookean -- Eesti suurim pankrotipesa

Ookeani pankrotimenetluses on kaalukeeleks kahe Soome panga (Postipankki OY ja Osuuspankkien Keskusosakepankki OY) ning Saksa panga Ost-West Handelsbank AB pandivõlgnevuse lahenemine. Kui välispankade nõue leiab kinnitamist eesõigusnõudena, ei jätku pankrotivarast maksuameti ja palganõuete rahuldamiseks.
1993. aasta septembris kirjutas Ookeani tollane peadirektor Jaak Põllu Ookeani juhatuse ja majandusministri Toomas Sildmäe heakskiitmisel alla lepingule, mida tagantjärele on iseloomustatud kui garantii- ja pandilepingu segu. Selle lepinguga võttis Ookean endale kohustuse tasuda ligi 14 mln USA dollarit kalatöötlemistehase UE Esva võlast pankadele. Lisaks pantis Ookean pankadele viis Moonsund-tüüpi laeva.
Ookeani pankrotihalduri Arno Mägi sõnul on vaidlusalune leping vastuolus seadusega. Riik asutas 1993. aasta juulis uue ettevõtte RASi Ookean, mille asutamisbilansis ja muudes alusdokumentides puudub suhe endise Estrõbpromi ja pankrotistunud Esvaga. «Ookean pole meie andmeil neilt välispankadelt saanud sentigi,» lisab Mägi. RASi Ookean tegevjuhtkond vaidlustas lepingu eelmise aasta oktoobris, novembris saabus Tallinna linnakohtust teatis tsiviilasja algatamise ja pankade nõude vaidlustamise kohta.
Välispankade esindaja, advokaadibüroo Hedman & Co jurist, Kalle Pedak on samas Äripäevale varem väitnud, et praegu on nii laenu- kui pandilpepingud jõus, sest pole kohtuotsust, mis oleks need õigustühiseks tunnistanud.
Ookeani praeguse peadirektori Jakob Rangi arvates ei saa kellegi peale näpuga näidata, et just tema viis Ookeani pankrotti. Küll aga rõhutab ta, et tunda oli valitsuse mentaliteeti: Ookean on mittetulutoov ettevõte, mille enamik tööjõust on venelased ning las see mädapaise hääbub tasapisi.
Soravalt loetleb Rang Ookeani põhjamineku objektiivseid põhjuseid. Tsentraliseeritud Sovrõbfloti lagunedes sattusid laevad inimeste kätte, kes polnud valmis neid majandama. Ookeanis oli kontroll puudulik, liialt usaldati äripartnereid. Vähetähtis polnud ka kütuse hinna tõus, ära kadusid püügirajoonid.
«Kui 1993. aastal oleks roostetanud vanad laevad ära kingitud, oleks see kokkuvõttes odavam olnud, kui neid praegu müüa vanarauaks 30 dollarit tonn,» ironiseerib Rang. Ookean müüs eelmisel aastal vanarauaks 8 laeva, peamiselt Indiasse.
Üheks suuremaks Ookeani lagundamise põhjuseks peavad nii Rang kui Ookeani eelmine peadirektor, ärimees Ervin Hopp, seda, et riik jagas Ookeani vara laiali. Nii anti Kopli sadam REle Tallinna Sadam, Pärnu kalakombinaat erastati ASile Maseko ja Tallinnas Paldiski maanteel asuv endine meremeeste haigla Tallinna linnavalitsusele.
«Mina asusin 1993. aasta detsembris Ookeani etteotsa teadmisega, et ettevõtet on võimalik päästa,» räägib Hopp. «Iseküsimus, kas valitsus tahtis seda päästa.» Hopp peab oma lahkumise üheks põhjuseks lootusetut võitlust Kopli sadama kui Ookeani vara pärast.
Ettevõtte pankrotist hakkas Ookeani tegevjuhtkond juttu tegema juba 1995. aasta märtsis. «Äriseadustik, mis lubab ettevõtte juhatusel pankroti välja kuulutada, jõustus 1. septembril. Meil olid vastavad kooskõlastused nii majandus- kui rahandusministeeriumist olemas,» meenutab Rang. Pankrotiavaldus kavatseti esitatada, kui Ookeani ühe töötaja palgavõlgnevuse avaldust poleks pankrotimenetluse alustamisena aktsepteeritud.
Ookeani külmutusmasinist Agu Vissel esitas kohtule pankrotiavalduse 01.08.95, nõudes üle 20 000 krooni saamata töötasu. Tallinna linnakohus kuulutas Ookeani pankroti välja 30. oktoobril 1995. 24. novembril otsustasid võlausaldajad Ookeani likvideerida.
Nüüdseks Ookeanist lahkunud Vissel on oma palgavõla kätte saanud. Rang usub Ookeani töötajaid läbi pankroti vaid võitvat. «Nad saavad kiiremini raha, sealhulgas vallandamiskompensatsiooni kätte,» selgitab ta. Vissel arvab, et kui pankrotimenetlus oleks veel veninud, oleks jõutud Ookeani vara ehk veel rohkem ümber kantida. Vahetult enne pankroti väljakuulutamist müüs Ookeani tegevjuhtkond Harju täitevbüroo volitusel ASile Kalbur-F üheksa laeva. Peamiselt Ookeani endistele töötajatele kuuluv firma Kalbur-F maksis laevade eest ligi 46 miljonit krooni.
Kalbur-Fi laevastikudirektor Ants Ärsis kinnitab, et tegu on Ookeani elujõuliseima osaga, mis töötab praegu täie auruga. Hopp nimetab Kalbur-Fi juhtkonda, eesotsas tegevdirektori, Ookeani peadirektori endise esimese asetäitja Aksel Siemeriga tõelisteks ärigeeniusteks. «Kalbur-F, mille põhikapital on 30 000 krooni, sai 46 miljonit krooni maksva kalalaevastiku omanikuks,» lisab Hopp.
Ookeani pankrotivara koosneb põhiliselt kaheksast laevast ja peahoonest .
Kahte Läänemerel töötanud Moonsund-tüüpi laeva püüdsid Soome pankade esindajad detsembris mõnda välissadamasse meelitada, et need siis arestida. Ookean tahab nende müügist saada enam kui 50 miljonit krooni, hetkel peetakse läbirääkimisi kahe pakkujaga.
Pankrotihaldur Arno Mägi sõnul loodavad nad pankrotivara müüa 50--100 mln krooni eest. Esimese laeva müüsid haldurid enne jõule 1,155 mln USA dollari eest endisele välispartnerile. Kahe LAVis Kaplinnas võla katteks arestitud laeva saatus on veel lahtine.
Ookeani Tallinnas Paljassaare tänaval asuva peahoone eest pakuti esialgu viis miljonit. «Praegu pakutakse vaid kolm miljonit,» kahetseb Mägi. «Ka laevade puhul kardame, et hinnad võivad hakata langema.»
Üks Indias asuv Ookeani laev on üheaegselt nii Eesti kui India laevaregistris. «Seega pole välistatud, et meil tuleb lisaks Lõuna-Aafrika Vabariigi pankrotiseadusele ennast põhjalikult harida ka India seadusandluses,» muigab Mägi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele