Valesti paigaldatud parkettpõrandas tekivad jõud, mis võivad vaheseinu paigast nihutada
«Igal asjal on oma ni??,» arvab materjalivahelisest konkurentsist sisearhitekt Jaak Jõevee omanimelisest sisearhitektuuribüroost. «On kohti, kuhu parkett ei sobi, ja ruume, kus ta on sobivaim materjal.» Valik tuleb teha erinevate parketitüüpide vahel -- kas panna põrandale kallim ja väärikam, kuid õrnem pärisparkett või odavam, ent vastupidavam laiatarbeparkett.
Ilusa ja lihvimist kannatava väärisparketi peamiseks puuduseks peab põrandakatete hulgimüügifirma Lincona juhatuse esimees Olavi Tuisk pehmust. «Teravad kontsad ja mööblijalad lömastavad pehmet väärispuitu, tekitades kadumatu jälje,» hoiatab ta väärisparketi kasutamise eest ühiskondlikus hoones.
Eeliseks peab ta aga materjali looduslikkust. «Tehisparketil on iga kümnes laud teisega sarnane, pärisparketil iga jonks ainulaadne,» räägib Tuisk, kes võrdleb väärisparketti inspireeriva kaminatulega, mida võibki vaatama jääda. Jaak Jõevee hinnangul on väärisparkett soositud eramuehitajate seas. «Kes jõuab maja ehitada ja sisekujunduse tellida, see ei juhindu ainult materjali hinnast, vaid vaatab ka selle looduslikkust,» märgib ta.
ASi Eesti Parkett müügijuhi Aivar Unga sõnul on viimasel ajal väärispuiduga kaetud laudparkett võitnud populaarsust liistparketi ees, kuna esimest on lihtsam paigaldada. «Amatöörilgi on seda kerge maha panna,» on Unga veendunud, lisades, et nõudlus liistparketi järele on ja jääb tulevikuski.
Liistparkett on laudparketist paksem ja vastupidavam, võimaldades kulumise või vigastuste korral 5--6kordset lihvimist, ent selle paigaldamine on meistritöö. «Amatöör ei saa kindlasti nii head tulemust kui meister,» hoiatab Unga paigalduse untsu-mineku eest.
Meil kasutatavatest parketimaterjalidest on levinuimad kask ja tamm, mis on ka kõige odavamad puuliigid. Kallimad ja eestlaste seas vähem ostetavad on Unga tähelepanekuil kirsi- ja pöögiparkett. Et põrandat tumedamaks ja hubasemaks teha, on olemas suitsutatud puidu parketid. Kvalitatiivset vahet eri puiduliiki parkettidel Unga väitel pole, ehkki näiteks kask ise on küll pehmem kui tamm.
Olavi Tuisu silmis on parketi tootmine terve teadus. Tulemus on iga kord ettearvamatu. Parketi omadused ja väljanägemine sõltub sellest, kus puu on kasvanud, mitu korda ja millisel temperatuuril kuivatatud. «Põhja pool aeglaselt kasvanud puu on tihe, lõuna pool aga lopsakas ja hõre ning suuremate veepooridega,» võrdleb Tuisk. Samuti kasvavad puu eri osad erineva kiirusega. Tuisu sõnul mõjutab parketti ka see, kas materjal on võetud koore alt või keskelt, puu ladva või juure poolt.
Väärisparketiga konkureerib tehislik laminaatparkett, mida võib panna kodudesse, büroodesse ja väga suure kasutusega ruumidesse, nagu näiteks tantsusaalid. «Tantsupõrandal võib puruneda klaas, seal ollakse tikk-kontsadega, sellel võidakse sigaretti kustutada,» põhjendab Unga väga tugeva materjali vajadust tantsusaalides.
Nii vääris- kui laminaatparketi paigaldusel tehakse spetsialistide hinnangul tihti vigu, mille tulemuseks on silmariivav põrand. Halva näitena nimetavad nii Unga kui Tuisk Nexti kaubamaja põrandat, kus liistude vahel on poolesentimeetrised vahed. ASilt Baltika ruume rentiva Nexti kaubamaja juhataja aga polnud ebakvaliteetset põrandat tähelegi pannud ega kurtnud, et kingakontsad kinni jäävad.
Kõige sagedamini jäetakse parkettpõrand alt niiskust tõkestava kilega isoleerimata. «Kõik konstruktsioonid on parketi jaoks liiga niisked,» selgitab Tuisk. Lisaks niiskustõkkele soovitatakse ebatasasuste vältimiseks parketi alla panna lainepapp või korgipuruga papp.
Teine oluline tegur on vuukide korralik liimimine, mis kaitseks põrandat vuukide vahele sattuda võiva vee eest ning välistaks parketi tursumise. Korralik liimimine tähendab spetsialistide sõnul seda, et liim peab vuukide vahelt välja immitsema, nii et põrandapaigaldajal tuleb see ära pühkida.
Kasutada tuleb spetsiaalseid liime, kuna osa liime on tehtud vee baasil ning on parketi paigaldamiseks sobimatud. Parkettpõrandat ei panda ka täiesti vastu seina, kuna temperatuuri ja niiskuse mõjul põrand paisub ja tõmbub kokku. «Liikumisel tekivad suured jõud võivad vaheseinugi paigast nihutada,» rää-gib tõesti sündinud juhtumitest Aivar Unga.
Et hästi pandud parkett kaua ilus püsiks, tuleb põrandat õigesti hooldada. Tihti võib märgata parkettpõrandaid, mis näevad välja hallid ja väsinud, kuna puhastamine on seisnenud vaid mustuse laialihõõrumises. «Värske säilib parkettpõrand siis, kui seda pestakse õrna ?ampoonilahusega ning vähese veega,» jagab õpetussõnu Olavi Tuisk. Kui kasutatakse vaha sisaldavat pesuvahendit, ei tohi seda palju panna. Vastasel juhul läheb mustus vaha sisse ja ilma vaha eemaldajata sellest lahti ei saagi.
Väikeste äparduste korral ei pea parkettpõrandat tingimata üles võtma. Kui põrandale kukub raske ese või laps kriimustab parketti mingi terava asjaga, siis võib vigastatud kohale lasta pa-randuslakki. Iga puiduliigi jaoks on puidukitid, millega saab torkeid ja täkkeid tasandada.
Veidi vähem levinud on parketi õlitamine, mis Tuisu sõnul alles hakkab tasaipisi inimeste teadvusse jõudma. «Kopenhaageni ja Helsingi lennujaamas on õlitatud pärisparkett,» toob ta näite. «Veidi küll vigastuv, kuid siiski väärikas põrand jätab kalli mulje.» Tuisu hinnangul võib taolisele paksule parkettpõrandale anda umbes kolmekümneaastase garantii, mis tähendab, et selle paigaldanud inimesed ei pea seda vahetama. Paks parkett annab võimaluse vahepeal põrandat lihvida ja seejärel uuesti õlitada.