Kartellileping pagarite vahel on ebatõenäoline

Konkurentsiameti ametlikud uurimistulemused võimaliku kartellileppe olemasolu kohta leivaliidu liikmete seas selguvad alles järgmisel nädalal, Tammistu sõnutsi pole tänaseni firmade kokkumängu veel avastatud. «Kogu tegevuses on mitmeti mõistetavust,» illustreeris ta hetkesituatsiooni. Tammistu väitel on selge, et mingit turujaotust pagaritööstuses pole toimunud.

Leivaliidu esimees ja ASi Vilma tegevdirektor Arnold Kimber märkis, et leivaliidu koosolekul pole konkureerivad firmad oma majandusnäitajaid üksteisele avaldanud ning tal pole aimugi sellest, kui tihti ning millisel määral ettevõtted toodete hindu tõstavad.

«See 40protsendiline hinnatõus on laest võetud number, millest me omavahel rääkinud pole,» ütles ta. «Ma arvestasin seda 33 protsenti, mille võrra Vilma oli poole aasta tagant sunnitud oma hindu tõstma, ning prognoosisin üldist hinnatõusu umbes samasse vahemikku.»

Kimber märkis, et kohtumisel konkurentsiameti peadirektoriga väitnud viimane talle, et konkurentsiameti spetsialistid kui mõistusega inimesed saavad aru, et leivatöösturid poleks kunagi sellist avaldust teinud, kui nad milleski eelnevalt kokku leppinud oleksid. «Põhimõtteliselt arvasid nad, et me poleks pidanud mingeid avaldusi ajakirjanduses tegema, vaid ikka omaette edasi elama,» väitis ta.

Peeter Tammistu ütles, et ei taha Kimberiga räägitut kommenteerida, kuna kõikide ettevõtetega veel kohtutud pole.

«Ma ütlesin, et tõepoolest on ebatõenäoline, et kartellid hindu tõstes sellekohase avalduse teeksid,» möönisTammistu. «Avaldus viitaks aga koordineeritud tegevusele, mis vastavalt konkurentsiseadusele pole aktsepteeritav.»

Nii Arnold Kimber kui aktsiaseltsi Leibur finantsdirektor Tiit Keerma ei ole nõus põllumajandusministri Ilmar Mändmetsa väitega, nagu peaksid leivatootjad vaba turumajanduse tingimustes ise selle eest hoolitsema, et kohalike teraviljakasvatajate toodang soodsa hinnaga nendeni jõuaks, ja kui vaja, siis talunikega ka sellekohased eellepinguid sõlmima.

Keerma sõnutsi on absurdne, et töösturid talunikega eellepinguid sõlmiksid, kuna see on veskite ülesanne. Ei ole ju võimalik, et kombinaadid ostavad leiva küpsetamiseks talunikelt teravilja ning jätavad jahvatamise kui terve tootmistsükli üldse vahele. «Ma võrdleksin seda soovitusega mööblitootjatel tooraine tagamiseks metsameestega otselepinguid sõlmida,» nentis Tiit Keerma.

Arvestades maailmaturu hindade ehk suuremates lääneriikide sadamates (näiteks Rotterdam) toimuvate teraviljatehingute nõudmise ja pakkumise vahekorra kõikumist, prognoosis Keerma tulevikus Eestis veelgi suuremat teravilja hinna tõusu ning sellest tingitud leivahinna tõusu.