11 jaanuar 1996

Merenduses luuakse aastaga seadusandlik kord

Vastab teede- ja sideministeeriumi asekantsler Viktor Palmet

Esmalt töötada välja merendusalane seaduste süsteem. Selle tööga hakkasin tegelikult pihta juba veeteedeameti peadirektori esimese asetäitjana. Ka nüüd, kus mulle pakuti teede- ja sideministeeriumis asekantsleri kohta, jääb õigusloomealane tegevus lähiaastatel minu üheks põhitegevuseks.

Ametkonnad tegelevad seadusest alamate õigusaktide -- määruste ja käskkirjade väljatöötamisega, mis peavad aga tuginema seadusele. Paraku jääb õigusloome seaduse tasemel praegu kõvasti maha. Ainus merendusalane seaduse tasemel õigusakt on kaubandusliku meresõidu koodeks.

Oleme justiitsministeeriumiga loonud ühise töögrupi. Eelnevalt olid teede- ja sideministeerium ning justiitsministeerium teineteisest sõltumatult välja töötanud kaks merendusalase õigusloome arengukontseptsiooni, milles oli teatud erinevusi. Ühtne strateegia põhineb tõel, et justiitsministeerium töötab välja eraõiguslikku laadi merendusalased seadused, teede- ja sideministeerium koostab avalik-õiguslikku laadi seadused.

Meie plaanide järgi peaks 1996. aastal valmima kaheksa meretranspordi avalik-õiguslikku valdkonda reguleerivat seadust. Esimese tööna valmis juba möödunud aastal kaubandusliku meresõidukoodeksi muudatuse seaduse eelnõu. Praegu käib ministeeriumidevaheline kooskõlastamine ja järgmise sammuna läheb ta valitsusse. Välja on töötatud ka meremeeste seaduse esmane projekt ja esitatud läbivaatamiseks teede- ja sideministeeriumi töögrupile.

Euroopa Liidu merepoliitika üheks tähtsamaks punktiks on merekeskkonna kaitse ja meresõidu ohutus. Kuigi ka praegune Eesti infrastruktuur tagab meresõidu ohutuse ja keskkonnakaitse, on selle kvaliteet tunduvalt madalam võrreldes arenenud Euroopa riikidega. Järgmiste aastate merenduspoliitikas ongi peatükk meresõiduohutust ja keskkonnakaitset tagavate infrastrukuutride järeleaitamisest. Veeteedeametis on juba praegu olemas vastavad programmid aastateks 1996--1998. Riiklikult kinnitatud programmi puhul oleks aga lihtsam lahendada finantseerimise küsimusi.

Veeteedeameti programm aastateks 1996--1998 näeb vajalike investeeringutena ette 397 miljonit. Kahjuks vähendati selle aasta riigieelarve viimasel lugemisel veeteedeameti investeeringuid 31 miljoni krooni võrra. Täies ulatuses kustutati meie ministeeriumi alla kuuluva Eesti meresidesõlme 5 miljoni kroonine investeerimisprogramm. Meresidesõlm oli loodud valitsuse määrusega üle-eelmise aasta oktoobris ülesandega välja arendada Eesti mereside. Küsimus tõstatati peale Estonia laevahukku, kui selgus, et Eesti ei olnud võimeline vastu võtma hädasignaale uppuvalt laevalt. Praegu võeti kogu investeeringuteks mõeldud raha kustutamisega Eesti meresidelt igasugune arenguvõimalus.

Eelarve projekteerib ministeerium, kooskõlastatakse rahandusministeeriumi ja valitsusega ning kinnitatakse riigikogus. Nende etappide vahel peaks olema tagasiside. Kui ministeerium projekteerib oma eelarve etteantud kontrollarvude piires ning hilisemate etappide jooksul temani mingeid vastuväiteid ei jõua, on ju õigus arvata, et tema projekt rahuldas. Vastuväidete puhul peaks aga ministeeriumil olema õigus vaadata ümber oma prioriteedid.

Julgen nii väita. Mina, kes ma veeteedeametis töötades osalesin tema eelarve väljatöötamises, ei teadnud kuni viimase hetkeni kümnete miljonite suurustest muudatustest eelarves. Eelarve koostamise süsteem peaks olema nii paika pandud, et selliseid ootamatusi ei tekiks. Olgu pealegi riigikogu prioriteetideks näiteks haridus ja õpetajate palgad. Minu pärast võib see raha tulla ka transpordi arvelt. Kuid meil peab olema õigus vaadata ise ümber enda valitsemisala prioriteedid.

Eesti on seotud meresideohutusalaste konventsioonidega ja 1997. aastaks peab mereside olema välja arendatud konventsionaalsete nõuete kohaselt. Mina ei oska täna küll öelda, kuidas seda teha, kuna Eesti meresidele mõeldud investeeringuraha äravõtmine oli mulle suur üllatus. Arvatavasti tuleb mul paar nädalat peale eelarve kinnitamist riigikogus hakata projekteerima kirju, ettepanekuid ja taotlusi lisarahade saamiseks reservfondist.

Radarinformatsiooni kasutavad veeteedeamet, piirivalve, lennundus ja riigikaitse struktuurid. Ära hoidmaks radarsüsteemide paralleelset väljatöötamist ja seoses sellega ka liigseid kulutusi on otstarbekam luua ühtne integreeritud radarsüsteem. Sealt tulevat informatsiooni saaksid kasutada erinevad ametkonnad.

Projekti algatas Kaido Kama juhtimisel siseministeerium. Kahjuks jäi see aga toppama. Praktiliselt oli kogutud materjal lähteülesande koostamiseks, kuid ülesande väljatöötamiseni siiski ei jõutud.

Jah. Töötades veeteedeametis tegin teede- ja sideministeeriumile ettepaneku võtta selle süsteemi väljatöötamine enda peale. Eelmise ministri ajal seda siiski ei tehtud. Olen suhelnud teiste ministeeriumide ametkondadega, ollakse arvamusel, et tuleks moodustada ühtne ametkondadevaheline komisjon ning tööd jätkata.

Teine samalaadne projekt on ultralühilaine raadiosüsteemi väljatöötamine. Täpselt samad probleemid. Raadioside on mitmete ametkondade huviala, mida maailmas rakendatakse ühtse süsteemina.

Praegu võib Eestis kahjuks täheldada, et mitmed ametkonnad on alustanud juba ultralühilaine jaamade paigaldamist. Kuid ka siin oleks otstarbekas välja töötada ühtne süsteem. Spetsialistide arvates on see võimalik ja kontseptsiooni projekt on juba välja töötatud.

Hetkel kuum