Eesti investeerimiskliima peletab Hiina ettevõtjaid eemale

Kiiresti arenev majandus Hiinas ja Eestis on loonud head eeldused kahepoolsete majanduskontaktide edendamiseks. Aastast 1978, ajast, mil Hiinas hakati läbi viima reformipoliitikat ja mindi üle avatud suhtlemisele kogu maailmaga, on Hiina majandus kiiresti arenenud.

Rahvamajanduse kogutoodang on aastas kasvanud keskmiselt 9,5 protsenti, edukas majandusareng on Hiinale tõmmanud kogu maailma pilgud.

Tänu majandusreformidele ja aktiivsele erastamispoliitikale pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal on ka Eesti majandus hakanud stabiliseeruma ja arenema.

Kontaktidele on pandud hea alus, aga praegusel ajal on lisandunud rida faktoreid, mis neid suhteid pidurdavad.

Eesti ja Hiina on loonud kahepoolsed suhted siiski suhteliselt hiljuti, mistõttu äriringkonnad tunnevad ja teavad teineteist veel ebapiisavalt. Kanalid, mida mööda majandussuhted käivad, pole samuti veel kindlad ja vajaksid edasist arendamist.

Selleks, et aidata majanduskontakte Eesti ja Hiina vahel parandada, on Hiina kaubandusesindus valmis osutama suurt koostöövalmidust ja looma otsesidemeid kahe riigi ärimeeste vahel. Siin esineb aga takistusi.

Just nimelt. Probleem seisneb selles, et Eesti pole siiani avanud oma suursaatkonda Hiinas.

Hiina ärimehed, kellel on soov tulla Eestisse äri ajama, peavad viisat ajama kolmandate riikide kaudu. Paljud ärimehed sõidavad seetõttu tagasi Hiinasse, sest viisat tuleb oodata mitmeid päevi.

Need inimesed, kellel õnnestub saada lühiajaline Eesti viisa, peavad selle lühikese aja sisse mahutama oma päevaplaani ja tegemised Eestis. Sageli jääb aeg napiks ja asjaajamised seetõttu poolikuks.

Samasugused probleemid valitsevad Eestis elamis- ja töölubade saamisel. Kui nende saamine on seotud suurte raskustega, mõtlevad paljud ärimehed ümber ja loobuvad oma investeeringutest Eestisse. Loodan siiski siiralt, et kõik raskused aja jooksul ületatakse ja need on ajutised. Hea tahte korral arenevad majanduskontaktid tõusujoones.

Alla on kirjutatud mitmed Hiina ja Eesti vahelised koostöölepped. Näiteks leping kaubanduslik--majanduslikust koostööst, leping Hiina ja Eesti valitsuste vahelise komisjoni loomisest kahe riigi majanduse edendamiseks, samuti vastastikune investeeringute kaitse leping.

Lähemal ajal peaksid toimuma läbirääkimised ja loodetavasti ka alla kirjutatama leping topeltmaksustamise vältimiseks riikide vahel. Kõik ülalmainitud lepingud lisavad juriidilist kaalu Eesti ja Hiina majandussuhetele.

1994. aastal oli Hiina väliskaubanduse maht 236,7 miljardit USA dollarit, sealhulgas eksport 121 miljardit ja import 115,7 miljardit dollarit.

Hiina väliskaubanduse maht ületab 1978. aasta väliskaubanduse mahtu 11,5 korda. Siis oli väliskaubanduse kogumaht 20 miljardit dollarit, millega Hiina oli maailma riikide hulgas 11. kohal.

Eelmise aasta 11 kuuga oli Hiina väliskaubanduse maht 245,15 miljardit dollarit. Väliskaubanduse käive kasvas võrreldes 1994. aasta sama perioodiga 22,4 protsenti. Nendest numbritest nähtub ka Hiina turu suur potentsiaal tulevikus.

Eesti võib eksportida Hiinasse tööstustoodangut. Teisalt, Hiina kerge- ja tekstiilitööstuse toodang on hea kvaliteediga ja mõõduka hinnaga ning võib seetõttu huvi pakkuda Eestile.