Ühinev Euroopa võib Eestile jalgu jääda

ELiga liitumise vastu on asjaolu, et Eestil ei oleks Euroopa riikide ühenduses olles võimalik jätkata arengut seniste hiigelsammudega. Kohalik kaubandus hakkaks sõltuma ELi siseselt toimuva kaubavahetuse regulatsioonist, kõikvõimalikud tehingud sooritataks lähtudes eurostandarditest. «Tiigrihüppe» toimumise tõenäosus läheneks nullile. Ka parima tahtmise korral poleks võimalik luua investeeringute saamiseks vabamajandustsooni, sellelaadsed katsed sumbuksid lõpmatust hulgast lehekülgedest koosnevate eeskirjade rägastikku. Viimased ei ole kehtestatud lähtudes Eesti huvidest või eripärast.

Eesti jääks ELis teisee?eloni. Majanduse taseme ning Brüsselist pakutavate abirahade saamisel konkureeriksime teiste analoogsete ripatsriikidega, kelle ambitsioonid on rahuldatud juba üksnes ELi kuulumisega. Areng majanduses ka nagu toimuks, ent tegeliku potentsiaaliga seda ei saa võrrelda.

Oma raha paigutamisel eelistab investeerija tavalisele midagi eripärast. Oletame, et Eesti ei liitu ELiga. Ent ühtlasi oleks investeeringutele sillutatud roheline tee, võrreldes ümbritsevate riikidega valitseks siin äärmiselt investeerijasõbralik kliima. Näiteks kohaldataks tulevikus ettevõtjatele mujal riikides olevast kaks korda madalam maksukoormus. Eesti saaks riigiks, kus heas mõttes toimuks rahapesu. Välisinvesteeringud Eestisse oleksid ühtlasi riikluse garantiiks.

Liitumise või mitte liitu-mise põhjenduste leidmisel ja avalikkusele teadvustamisel peab hakkama enda olemasolu õigustama seni tagajärjetult tegutsenud eurominister.

Üks mõtleja on välja öelnud sententsi: liikumine -- see on kõik, eesmärk -- mitte midagi. Eesti peaks tegelema pidevalt liikumisega ELi poole.

Otsustamishetkel tuleb olemasolevale informatsioonile tuginedes kaaluda, milline tee on arengutempo suhtes optimaalseim. Hetkeinformatsiooni põhjal võib Eesti just ilma ELita tõusta maailma tippriikide kõrvale, sel juhul loomulikult perspektiiviga neist mööduda.