Riigihangete reform sai neli täpsustust

Riigihangete seaduse järgi toimub ehitustööde tellimine uusehituse ning rekonstrueerimise või renoveerimise korral maksumusega üle miljoni krooni ning ehituskrundi ettevalmistamise, hoone amortiseerunud osa lammutamise või taastamise puhul, mille maksumus on üle 300 000 krooni.

Ülo Sarve selgituste kohaselt peab riigihanke pakkumist taotlev ostja avaldama vastavasisulise kuulutuse ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja pakkumine avaldatakse ka riigihangete ameti bülletäänis. «Samas bülletäänis hakatakse avaldama ka pakkumiste tulemusi ja aruandlust,» lisas Sarv.

Määrus riigihangete maksumuse piirmääradest määrab, et asja ostmine ja teenuse tellimine maksumusega alates sada tuhat krooni (aasta arvestuses koos käibemaksuga) toimub riigihangete seaduses sätestatud korras.

Üks riigihangete seaduse kaugemaid eesmärke on Sarve sõnul seotud maailmapanga laenurahaga. «Praegu jaotatakse Eestile määratud raha nn doonorriikide vahendusel,» rääkis Sarv. «Maailmapanga soovi kohaselt hakkaks Eesti tulevikus ise otsustama laenude kasutamise üle ja see on otseselt seotud riigihangete projektiga.»

Sarv märkis, et maailmapank on nimetatud otstarbeks eraldanud 186 000 USA dollarit (2,19 mln krooni).

Riigikogu võttis riigihangete seaduse vastu eelmise aasta mais ja see jõustus 1. jaanuaril.

Selle aasta esimeses kvartalis on kavas ette valmistada veel mõned seaduse juurde käivad rakendusaktid. Majandusministeeriumi haldusalas tegutsema hakkava riigihangete ameti loomine on pooleli, välja on kuulutatud konkurss ameti peadirektori leidmiseks.

.