Johannese lähetamine

1994. aastal nn Laari-Einselni kriisi ajal, kui Axi -- nagu sõbrad teda hüüavad -- tahtis ise Eestist putku panna, lükkas Lennart tema palve resoluutselt tagasi. Ma lähtun Eesti kaitseväe vajadusest, väitis Meri. Ööveli-Einselni tüli kasutas Meri lausa filigraanse osavusega enda huvides ära, kaitseväe vajadustest ja Napoleonist polnud enam juttu.

Sügisene presidendi valimine näitab, kas minu järgneval hüpoteesil nimega «Johannese lähetamine» on alust või mitte.

1) Peale koondmeeste valimisvõitu on selge, et ninanipsu saanud piirivalvejuht Andrus Öövelist saab kaitseminister. Väliseestlaste armastamises pole teda kunagi süüdistatud.

2) Öövel provotseerib konflikti Einselniga, kes polevat kahe aasta jooksul kaitseväe heaks suurt midagi ära teinud. Einselni saatus on otsustatud.

3) Peaminister Tiit Vähi nõunik-erasekretär Sirje Endre, kes on Johannes Kerdiga hea tuttav, pakub teda Vähile kaitseväe juhataja kandidaadiks. Vähi ja Öövel arutavad asja läbi, Öövel on nõus.

4) Vähi pakub Merile deal'i: kui Kert, siis sa jätkad presidendina. Meri on nõus.

5) Riigikogu lähetab kaitseväe juhatajaks napi haridusega Kerdi.

6) Merist saab sügisel koondmeeste abiga taas president.

7) Kaitseväe juhataja väljavahetamine tõuseb jälle päevakorda, sest intriigid Kerdi ja Ööveli ümber väidetavalt KGBstunud kaitseväe tõttu ehivad ajalehtede lehekülgi.