Passide vahetamine jääb ära
«Otsust, et Eesti vahetab passid välja, ei ole,» ütleb Kollist. Seni kehtiv pass on täiesti korralik dokument, lisab ta. «See pass kõlbab viisavabaduseks taanlastele ja inglastele, lätlastele ja leedulastele, võib-olla kõlbab soomlastele ka,» kommenteerib kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor.
Uus Eesti pass on välimuselt täpselt samasugune nagu vana passki, nii et silmaga vahet ei tee, kinnitab Kollist. Ta demonstreerib samaaegselt käes mõlemat. Tõepoolest, väliselt vahet pole.
«Kuna senise passi kaaned kippusid katki minema, on uue passi kaaned vastupidavamast kilest,» näitab Kollist oma praegust diplomaatilist passi, mis murdekohalt juba narmendab. Teine uuendus on uue passi kiletamise tehnoloogia. Kui seni tõmmati passis kile käega kinni, siis nüüd pressitakse kile kuumlaminaadis, nagu triikrauaga, kinni.
Viimane uuendus teeb passi võltsimise raskemaks. «See muudab praktiliselt võimatuks kile lahtiurgitsemise ja passis pildi või numbrite asendamise,» kinnitab Kollist. Uusi passe on tellitud 200 000 tükki, kogu partii valmistamine maksab koos Eestisse transportimisega 3,4 miljonit krooni.
Uue partii passide tellimine oli tingitud sellest, et esimene partii, 900 000 passi, hakkab otsa saama. 22. jaanuari seisuga oli koos vahetuspassidega välja antud 883 714 Eesti passi.
Turvakoodi peale passis mõtles kodakondsus- ja migratsiooniamet juba siis, kui telliti esimene partii Eesti passe. Praegustel passidel on turvakoodi jaoks koht olemas ja selle oleks võinud sinna kohe sisse trükkida, märgib Kollist.
«Nüüd areneb asi edasi ja loodame märtsis niikaugel olla, et saaksime esialgu passitrükikeskuses hakata passidele turvakoode sisse trükkima,» kinnitab Kollist. See tähendab, et turvakoodiga passi saavad esmajärjekorras esimest korda passi taotlevad isikud.
Turvakood trükitakse passi tagumise lehekülje vabale alale. Kood sisaldab isiku andmeid -- sünniaega, isikukoodi ja elukohta. «Kui piirivalvur tõmbab passi läbi masina, on võimalik andmeid kompuutris kontrollida,» selgitab Kollist kontrollsüsteemi.
Praktikas tähendab turvakood, et andmed trükitakse kompuutrisse, mis kodeerib need ja trükib andmed passi. «Meil on praegu vaid üks põdur kompuuter ja ainult vähestes väljaantud välismaalaste passides on turvakood,» kinnitab Kollist.
Tallinna reisisadama piiripunkti ülem Agu Aarde loodab, et uute passide kasutuselevõtuga muutub piirikontroll täiuslikumaks ja kiireneb kontrolöri töö. «Ma loodan, et võltsinguid on seejärel lihtsam avastada,» ütleb ta.
Vilunud kontrolöril peaks turvakoodi ja kuumlaminaatkilega passi kontrollimine Aarde hinnangul kiirenema 10--15 sekundi võrra. Väljuvate laevade puhul tuleb reisisadamas neljal kuni kuuel kontrolöril poolteise tunniga läbi vaadata tuhatkond passi, lisab ta. Sadamas on kasutatud võltsitud passe, iseasi, kui palju neist on avastatud, kinnitab Aarde.
Tallinna lennujaama piiripunkti ülem Ants Annuk peab uute passide käibeletulekul võimalikuks, et Eesti kodanikud saaksid kasutada eraldi passikontrolli kabiini. Paljud riigid on rakendanud sellist soodustust oma kodanikele.
Võltspassi kasutajate tabamisest suurem probleem on, kuidas selgitada välja valeandmete esitamisega Eesti passi omanikuks saanud isikuid. Kui passi võltsimisjuhtude kohta on Andres Kollisti andmetel algatatud 13 kriminaalasja, siis tänu nn Petseri vanaemale passi saanute üle on algatatud juba ligi 40 kriminaalasja.
Taasiseseisvumise järel alanud Eesti passide väljaandmise kampaania käigus passi taotlenud isikutelt kodakondsust tõendavaid algdokumente ei nõutud. Enamus inimesi sai passi pärast rahvastiku arvestuse kaardi täitmist, kuhu oli kantud ka vanemate või vanavanemate andmed.
Valeandmete esitajad tuleb välja sõeluda, et kodakondsus- ja migratsiooniametil oleks kodakondsete algdokumentide baas, millele võiks toetuda, põhjendab Kollist ebamugavusi passi vahetamisel. Kõik uue Eesti passi soovijad peavad olema valmis oma päritolu tõestama.
Näiteks Äripäeva toimetaja Tõnu Ojala tõendas oma vanavanemate kodakondsust väljavõttega kirikuraamatust nende abiellumise kohta 1938. aastal. Sellest passitaotlejal piisas.
Andres Kollisti sõnul on probleem selles, et rahvastiku arvestus on Eestis piltlikult öeldes papitükkidel.
«Peame jõudma niikaugele, et meil on kõik perekonnad registris,» lausub Kollist. Ta lisab, et kui vanematel on paberid olemas, ei pea lapsed enam tõendeid hankima. Tihti piisavat ühest dokumendist väga paljude inimeste kodakondsuse tõestamiseks. Passi taotleja peab tõendama, et tema sünni momendil oli vähemalt üks vanematest Eesti kodanik.
«Kui inimene ei taha pabereid ise tuua, siis võivad meie ametnikud arhiivist need üles otsida,» kinnitab Kollist. Eesti passi väljaandmise määrus ütleb, et kodakondsus- ja migratsiooniametil on passi väljastamiseks aega 40 päeva.
Kollisti sõnul võib probleeme tekkida neil, kellel on passi saamisega hirmus kiire.
Maakondades on kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori sõnul võimalik pass kätte saada ka avalduse esitamise päeval. Tallinnas läheb rohkem aega, kuna neid passe trükitakse passitrükikeskuses ja dokumente tuleb ühest kohast teise vedada.