- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Projekt- ja tavaorganisatsiooni olemus
Vaadeldes projekti kui erilist organisatsiooni vormi võib eristada kõikidele projektidele omaseid ühiseid eesmärke. Neid eesmärke võib jaotada otsesteks-, kaudseteks- ja dünaamilisteks eesmärkideks. Samamoodi võib jaotada ka tavaorganisatsiooni eesmärgid. Eesmärke omavahel võrreldes tuleb kõige selgemini välja, millistes olukordades on otstarbekaks rakendada projekte.
Tavaorganisatsiooni otsene eesmärk on luua suhete struktuur eesmärkide saavutamiseks. Sealjuures on tal täita kaks põhilist ülesannet. Esiteks tuleb luua selgelt piiritletud ülesannete jaotus ning samal ajal ka pädevuse ja vastutuse kord. Teiseks ülesandeks on plaanipärane tootmisfaktorite korrastamine, mille tagajärjel tekib organiseeritud tööprotsess. Orientatsioon on üksteisele järgnevatele ja perioodiliselt korduvatele tegevustele, kusjuures kõiki neid tegevusi püütakse optimeerida.
Ühekordsed, antud kujul lähemas tulevikus mitte esinevad ülesanded on aga see valdkond, kus on otstarbekas rakendada projekte. Tüüpilised näited on investeerimis- ja ehitusprojektid. Just ehitusprojektid on need, millel on alati kõik olulised projekti tunnused.
Konkreetne ehitus on ühekordne ettevõtmine, millel on kindel eesmärk. Projektil on tellimuse andja ja vastutav projektijuht. Sealjuures on suhted tellija ja tellimuse täitja vahel lepinguliselt reguleeritud. Projekt läbib kõik faasid, tal on piirtähtajad ja kindel eelarve. Tähtajad ja eelarve on tavaliselt need, millest aga ei suudeta kinni pidada. Seda on kogenud arvatavasti igaüks, kes midagi on lasknud ehitada või remontida. Seejuures on kurb, et tegemist on valdkonnaga, kus projektijuhtimise võtteid ja meetodeid on rakendatud kõige kauem. Eelpooltoodust lähtudes võib sõnastada kõikide projektide otsese eesmärgi: ettevõtte nende eesmärkide saavutamine, mida tavaorganisatsiooniga ei ole võimalik saavutada.
Tavaorganisatsiooni kaudne eesmärk on süsteemi ja selles osalevate inimeste stabiilsuse kindlustamine.
Projektorganisatsiooni kaudne eesmärk on meeskonna loomine ja selle kaudu sünergia tekitamine. Innovatiivsuse ja loovuse ärgitamine on olulised põhjused, miks tuleks rakendada projekte.
Organisatsiooni dünaamiliseks eesmärgiks tuleks lugeda ettevõtte muutmist konfliktivabamaks. Igas ettevõttes on alati mingid eesmärkide konfliktid, mida tippjuhtkond peab lahendama.
Kui ettevõtte struktuur on üles ehitatud lähtuvalt funktsioonidest (n. müük, arendus, tootmine, administratsioon), siis juhtimisprotsessi keskmes on kindlasti pinged nende valdkondade vahel.
Kui ettevõte on üles ehitatud kasumikeskuste põhimõttel, siis tekivad probleemid vastastikustest arveldustest ja sisemisest varustamisest ühise teeninduskeskuse kaudu.
Lõpuks taandub see kõik kasumi saavutamisele ja konkurentsivõimeliseks jäämisele.
Projektorganisatsiooni dünaamiline eesmärk on aga piiride ületamine. Selle kaudu jõuab ettevõte uuele arenguastmele. Projektiga soovitakse tavaliselt väljuda staatilisest hetkeolukorrast, luua midagi uut, mis muudaks ettevõte elujõulisemaks.
Rääkides projekt- ja tavaorganisatsioonist, ei saa märkimata jätta erinevusi nende juhtimistegevuses. Tavaorganisatsiooni juhtimine on tervikuna orienteeritud resultaadile, kusjuures esikohal seisab finantstulemus. Projektorganisatsiooni juhtimine on aga suunatud eelkõige tegevusele.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele