Notarid peavad praegu kehtivat tasu liiga madalaks

Eelnõu peab asendama 1994. aasta justiitsministeeriumi määruse «Notari tasumäärad». Tehingu väärtuse pealt määratava tasu kohta toob seadus ära tabeli, kus on loetletud tasud viiesaja kuni kümne miljoni krooni suuruste tehingute pealt.

Tasud kasvaksid vastavalt 25 kroonilt 15 000 kroonile. Kui tehing läheb juba üle kümne miljoni, tuleb notarile maksta lisaks viieteistkümnele tuhandele kroonile veel 0,15% sellest tehinguväärtuse summast, mis läheb üle kümne miljoni.

«Suuremaid vaidlusi on tekitanud see, et üldvolikirja hinnaks plaanitakse 300 krooni. Paljudele inimestele ei ole selline hind jõukohane ja neil võivad jääda oma seaduslikud õigused kaitsmata,» ütles riigikogu õiguskomisjoni liige Mai Treial.

Notaribüroo L. Aigro, P. Press ja K. Sepp notar Kai Sepp ütles, et möödunud aasta juunist on tunduvalt vähenenud notariaaltoimingute arv. Tuues enda näite, ütles Sepp, et kui möödunud aasta alguses tuli tal teha keskmiselt 2000 notariaaltoimingut kuus, siis alates juunist langes nende arv 700 toimingule.

Sepp põhjendas seda asjaoluga, et läbi on saanud suur korterite erastamise laine, kuid leidis ka, et notariaaltoimingute vähenemise taga võib näha majanduse langust. «Notaritasud ei tohiks mingil juhul muutuda väiksemaks, sest tehingute arvu vähenemise tõttu muutub raskeks notariaalkontorite tegevuse tagamine,» rääkis Sepp. 1994. aasta lõpus teenis Eesti notar keskmiselt 16 350 krooni puhastulu kuus. Sepa sõnul võis see arv olla Tallinnas mitmelgi notaril kõrgem ning näiteks Hiiumaal tunduvalt madalam.

Kuigi justiitsministeerium leiab, et notarite tulu pole eelmisel aastal 1994. aastaga võrreldes märkimisväärselt langenud, jagab ta notarite arvamust, et hindu alla lasta poleks mõtet, kuna notar vastutab oma ametialase tegevuse eest isikliku varaga kuni 50 000 krooni väärtuses.

Justiitsministeeriumi notariaaditalituse juhataja Raul Joametsa sõnul jääb eelnõu seaduseks muutumisega notarite töös kõik endiseks. Tasumäärad jäävad kas endiseks või vähenevad veidi. Joamets kinnitas, et tasumäärad ei tõuse kindlasti selle aasta jooksul.

Treial kinnitas, et eelnõule on riigikogu maafraktsioonidelt saabunud parandusettepanekuid, mis kõik soovitavad tasumäärasid ja nende arvutamise aluseks olevaid koefitsiente vähendada. Treial toetas ka notariaadiseaduses toodud põhimõtet, et notaritasud tuleks kehtestada seadusega. Tema sõnul on notar vabakutseline riigitöötaja.