Euroopa Liidus lähevad kaduma miljardid
Selline organisatsioon on vajalik. Alles hiljaaegu teatasid ELi kontrollorganid, et 1994. a eelarves oli aruandlus 29 miljardi krooni osas puudulik. Samal aastal tõid ELi komisjon ning liikmesmaad päevavalgele 15 miljardi krooni ulatuses pettusi -- kaks korda nii palju kui 1993. aastal.
EL on pettuseprobleemidega tegelenud aastaid, kuid vastav koordineerimisüksus -- Unité de Coordination de la Lutte Anti-Fraude (Uclaf) asutati alles 1990. alguses. Organisatsioonis töötavad politseinikud, prokurörid, tolliametnikud, majanduspolitseinikud ning teised spetsialistid kõigist ELi liikmesriikidest.
Probleemiks on kujunenud ELi ametnike kuritarvitused, kuna viimastele on üldjuhul garanteeritud õiguslik puutumatus. Nii Uclafi raportitest kui mitteametlikest kõnelustest on selgunud, et kergem on päevavalgele tuua liikmesriikides aset leidnud kuritarvitusi kui selgitada midagi komisjonis või peasekretariaadis.
Esimene ettepanek korrumpeerinud ametnike vastutuselevõtmise kohta esitati komisjonile 18 aastat tagasi. Alles 1994. a võttis EL ministrite nõukogu probleemi taas üles ning leppis kokku pettuse juriidilises definitsioonis.
Eelmisel nädalal võttis ELi komisjon vastu uue ning tõhusama petturluse vastase võitluse programmi. «Selleks et veenda maksumaksjaid, et ükski sent nende rahast ei satu valesse taskusse, tuleb meil tugevdada reegleid, mis reguleerivad petturluse vastu võitlejate tegevust ning luua neile tugevam seljatagune,» ütles Anita Gradin, kes vastutab ELi komisjonis korruptsioonivastase võitluse eest.
29. märtsil, mil algab ELi juhtimise alane konverents Torinos, ei ole päevakorras üksnes valuutaliidu ning ELi laiendamise küsimused. Itaalia on teinud ettepaneku alustada esimesel võimalusel tööd ühise õigusliku süsteemi väljatöötamiseks ning seada prioriteediks võitlus organiseeritud kuritegevuse ning korruptsiooni vastu ELis.
Võib tunduda irooniline, et üleskutse tuleb Itaalialt, kus korruptsioon on riigi suurim nuhtlus. Hiljuti maailma majandusfoorumil Davosis esitatud uurimuse kohaselt on Itaalia Euroopa kõige enam korrumpeerunud riik.
Peale Itaalia on suuremad altkäemaksuskandaalid vapustanud Hispaaniat, Prantsusmaad ja Belgiat. Ajakirjanduse ning avalikkuse toetuse tõttu ei õnnestunud poliitikutel skandaale kinni katta ega maha vaikida.
Korruptsiooniskandaalid on kukutanud poliitilisi süsteeme nagu Itaalias ning nõudnud tippametnike tagasiastumist -- Willi Claes'il tuli lahkuda NATO peasekretäri kohalt.
Tänavu jaanuaris arreteeriti kaks Euroopa Liidu ametnikku -- Georg Tzoanos ja Pascal Chatillon. See oli esimene kord liidu ajaloos, mil politsei sai loa arreteerida Euroopa Liidu ametnikud, kelle puutumatus on garanteeritud.
Kreeklane George Tzoanos juhatas peasekretariaadi XXIII osakonda, mis juhib Brüsselist abiraha turismi edendamiseks. Tzoanost tunti kui «härra kümme protsenti», kuna ta tavatses kümnendiku eraldatud summadest tänurahaks enesele nõuda.
Prantslane Pascal Chatillon tegeles Tzoanose alluvuses, olles pettusesse kaasanud ka oma abikaasa. Kokku õnnestus neil kolmel kõrvale toimetada vähemalt 5,4 miljonit krooni.
Korruptsioonis kahtlustatakse ka ELi endist saadikut Moskvas Michael Emersoni. Saadud vihjete põhjal on inglane Venemaa majandusele eraldatud abiraha kasutanud omaenese äriimpeeriumi loomiseks Moskvas ja Peterburis.
Kokku on ELi toetusprogrammi raames eraldatud Venemaale 500 miljardit ECUd, s.o 7,4 miljardit Eesti krooni.
Kõrgete ametnike arreteerimine on tekitanud Euroopa Liidu võimukoridorides paksu verd, kuna ametnikud tunnetavad ohtu oma privileegidele.
Asjaolu, et ebatäpsused tõsteti esmakordselt üles 1990. aastal ning komisjon sekkus alles 1994. aastal, peaks liikmesmaad rahutuks tegema. Ei või ju teada, kui suur hulk afääre on mitme aasta jooksul maha vaikitud. DI