Eesti turismimajanduse tulevik kisub tumedaks

Turismiameti hinnangul on vaatamata eelmise aasta kiirele kasvule turismimajanduses märgata stabiliseerumistendentse ning arenguprobleemide süvenemist. Peamine probleem on kapitali puudus, mis ei lase investeerida ei infrastruktuuri, hoonetesse ega Eestisse kui turismitoote turustamisse.

Ärevust tekitab ka Soome turistide ülisuur osa Eestit külastanud turistide hulgas ning mujalt Eestisse tulnud turistide arvu vähenemine. Turismiameti hinnanguil on soomlaste osa 2/3, reisifirmade andmetel aga ligi 90 protsenti, millest omakorda 95 protsenti on ühepäevaturistid.

«See ei ole just kõige sobivam struktuur riigi turismimajandusele, sest sisaldab endas väga palju ohtusid,» arvas Eesti turismifirmade liidu president Erki Urva. «Kui näiteks Soome muudab alkoholi sisseveo seadustikku, võib see Eesti turismibilanssi oluliselt mõjutada. On räägitud, et see võib 30 protsenti vähendada laevaliiklust. See on ikkagi Eesti turismi jaoks väga suur arv ja kokkuvõttes jääks Eesti riigil sellest palju tulu saamata.» Eestit külastas 1995. aastal 2,9 miljonit välismaalast (1994. aastal 1,9 miljonit).

Majutusettevõtetes ööbisid välismaalased 614 313 korda (võrreldes 1994. aastaga --1%), milles ligi poole moodustasid soomlased (+11%). Teiste riikide turistide osas oli mullu aga statistika järgi tuntav langus.

Näiteks rootslasi ööbis mullu Eesti majutusettevõtetes 20 protsenti, norrakaid 31 protsenti, taanlasi 36 protsenti, sakslasi 12 protsenti, inglasi 10 protsenti, ameeriklasi 16 protsenti ja SRÜ riikidest pärit turiste 10 protsenti vähem kui 1994. aastal.

Soome ühepäevareisijad, kes on turistide hulgas suures ülekaalus, jätavad olulisel määral vähem raha Eestisse kui näiteks turistid USAst või Saksamaalt. Mujalt riikidest (v.a Soomest) tulnud turistide arvu vähenemise põhjuseid on turismispetsialistide sõnul mitu.

«Näiteks õnnetus reisilaevaga Estonia on vähendanud neli korda Rootsist tulevate turistide arvu,» rääkis Erki Urva. «Lisaks mõjutas see ka teistest Skandinaaviamaadest saabujaid.»

Eesti atraktiivsust potentsiaalsete puhketuristide hulgas vähendas ka Saksa marga ja sellega seotult Eesti krooni tugevnemine maailma rahaturgudel. «Eesti muutus turistidele lihtsalt kalliks maaks ja eelistati teisi riike, mis olid oluliselt odavamad,» kinnitas Erki Urva. «Näiteks soodsa kursi tõttu eelistasid sakslased Rootsit.»

Olulisemaks peavad turismiamet ja turismifirmade liit aga Eesti kui riigi reklaami vähenemist mujal maailmas. Eesti NSV Liidust vabanemisest tingitud huvi on lõppenud ning edukad majandusreformid ja ulatuslik kuritegevus, millest enamasti kirjutatakse, ei ole Erki Urva arvates riigile puhketurismi seisukohalt tõmbenumber. «Minu arvates on need vahendid, mida riik on eraldanud Eesti kui riigi turustamiseks mujal maailmas olnud seni palju väiksemad vajadustest,» lisas Urva. «Samas on muidugi positiivne turismiameti säilimine ja riikliku ekspordiabi võimaldamine kõikidele firmadele. Siiski, vaatamata kõigele, ei piisa nendest vahenditest.»

Turismiameti andmetel suureneb pidevalt Eesti elanike nõudlus turismiteenuste järele. Eesti residentide ööbimiste arv Eesti majutusasutustes suurenes 1995. aastal 26 protsenti (232 584 korda), moodustades Eesti majutusettevõtete ööbimiste arvust ligi kolmandiku.

Ka nõudlus välisreiside järele on suurenenud (ligi 15 protsenti), mille on tinginud eeskätt reaalpalga kasv ning ettevõtluse ja rahvusvaheliste suhete arenemine. «Eesti elanike turismivajadused kasvavad pidevalt ja küllaltki tuntava protsendiga,» rääkis Erki Urva. «Selle turismi osas me oleme päris normaalsel maailmatasemel oma tehnilise varustuse, oskuste ja kõige muu poolest.»