Omavolitsejast rahandusminister

Elame tõepoolest väga huvitaval ajal. Teatavasti esitas valitsuskoalitsiooni üks osapool hiljuti parlamendi menetlusse eelnõu ettevõtte tulumaksu kaotamise kohta. Teist koalitsioonipartnerit esindav minister Opmann on aga andnud oma allkirja määrusele, millega lisatakse ettevõtjate maksukoormasse täiendav ja ebaseaduslik maks.

Käesolev jutt käib rahandusminister Mart Opmanni 1995. aasta 22. detsembrist pärinevast määrusest nr 158 «Riigieelarve ja kohalike omavalitsusüksuste eelarvete tulude klassifikaator».

Nimetatud klassifikaatori kohaselt on alates käesoleva aasta 1. jaanuarist riigieel-arve ühe tuluartiklina nime-tatud tasu äritegevusõiguse loa eest (välja arvatud litsentsid).

Esmalt tuleb mainida, et kehtivate seaduste kohaselt puudub igasugune õiguslik alus taolise äritegevusõiguse loa väljaandmiseks. Vastupidi, Eesti Vabariigi põhi-seaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus-ühingutesse ja liitudesse. Mitte ühegi meil kehtiva seadusega pole aga reguleeritud, et ettevõtluse ehk äritegevusega tegelemiseks tuleb kelleltki mingisugust eriluba taotleda ning selle eest veel lõpuks maksta ka.

Tasu äritegevusõiguse loa eest pole käsitletav ka kui äriühingu registreerimise eest makstav riigilõiv, sest viimane on samas klassifikaatoris klassifitseeritud riigilõivuna laekuvate tulude alla.

Samuti ei ole mõeldud litsentside eest makstavat tasu, see on äritegevuse loa mõistest endast (sulgudes olevana) välja arvatud.

Kõige eeltoodu põhjal tekib Eesti kaubandus-tööstuskojal hulk koja liikmeskonna huve puudutavaid küsimusi. Vahest lugupeetud rahandusminister selgitab meile avalikult, mida kujutab endast äritegevusõiguse luba. Kas Eesti Vabariigis kavatseb keegi taolisi lube välja andma hakata? Kui kavatsetakse, siis millistel alustel hakatakse kodanike põhiseaduslikke õigusi piirama? Ja kui suur hakkab siis vastav tasu olema?