Äriseadustiku rakendamise saavutustest

Äriseadustik ja äriregister on ehk viimase aasta enimkäsitletud teemad majandusajakirjanduses. Nii väitis selle aasta alguses äriregistri juhataja Jüri Mesipuu oma teleintervjuus, et Tallinna äriregister on oma läbilaskevõime lae peaaegu saavutanud.

Kui meenutada «vanu häid» linnavalitsuse aegu, märkame, et tollel ajal oli registreerimise tempo ainult Tallinnas ca 100 firmat nädalas, mis annab aastas kokku ca 5000 firmat.

Seega võib öelda, et Tallinna linnas on ca 25 000 firmat (Tallinna äriregistri andmetel on tema tööpiirkonnas isegi ligikaudu 41 000). Praegu kuulub Tallinna äriregistri tööpiirkonda peale Tallinna ka Harju-, Rapla-, Lääne-, Järva- ja Hiiumaa. Koos nimetatud maakondadega on Tallinna äriregistril vaja ümber registreerida üle 30 000 firma. Ja isegi kui neist 30 000 firmast osa ei tööta, on lõppkokkuvõttes siiski Tallinna äriregistri tööpiirkonnas firmade arv umbes sama, sest ebaõnnestunud ärid asendatakse uutega.

16. veebruari Äripäevas ütleb justiitsministeeriumi äriregistri osakonna juhataja Viljar Peep, et Eestis on ligi 63 000 ettevõtet ning et ligi kümme protsenti on äriregistrisse ümber registreeritud. Ent 1. veebruari andmetel on Eestis tehtud kandeid üldse 916, mis on 63 000st 1,5%, mitte 10%. Ainult olemasolevate firmade ümberregistreerimist vaadates on pilt veelgi kurvem -- 267 on vähem kui 0,5%. Sellise tempoga jätkates on 1. septembriks 1997 äriregistrisse kantud vaid 2,5% tegutsevatest firmadest.

Lähikuudel kasvab üsna kiiresti äriregistrile esitatavate avalduste arv ning loodetavasti ka tehtud kannete arv. Kuid edaspidi saab pudelikaelaks ilmselt äriregistri «tootlikkus». Praeguse seisuga hindab Tallinna äriregister oma päevaseks laeks 30 avaldust, mis teeb kokku 600 avaldust kuus ehk 7200 aastas. Sellise tempoga jätkates oleks tähtajaks registris 12 000 firmat, mis on Tallinna äriregistri jaoks vähem kui pool.

Võimaliku lahendusena võiks välja pakkuda tähtaja pikendamist aasta-kahe võrra, kuid selle aja jooksul on peaaegu kõikidel firmadel tarvis oma põhikirjas midagi muuta.

Hetkel on jäetud võimalus ka Tallinna linnavalitsuses (ettevõtteregistris) muuta põhikirjas kolme sätet -- nime, aadressi ja tegevusala --, muuta ei saa aktsikapitali suurust. Samas erinevad Tallinna linnavalitsuse poolt esitatavad nõuded äriregistri poolt esitatavatest nõuetest. Lisaks käib Tallinna linnavalitsuses nn aadressijama.

Vastavalt rahandusministri 1995. a 31. jaanuari määrusele peavad kõik firmad, kes soovivad oma juriidilist aadressi muuta, tõestama väga põhjalikult õigusi uue aadressi kasutamisele. Äriregistris seda vaja ei ole -- kui firma aadressiks on elektrialajaam või midagi sellesarnast, vastutab juhatus valeandmete esitamise eest.

Olukorra, kus firma tõepoolest asub kohas, kus tal selleks õigust ei ole, peaks lahendama aga kohus.

Tundub, et ainsaks heaks lahenduseks jääb äriregistri läbilaskevõime suurendamine. Kui see ei õnnestu (loe: ressursse ei eraldata), tuleb halbade variantide hulgast välja sõeluda kõige vähem halb.

Praegu laekub Tallinnas ca 300 avaldust kuus. Mis juhtub siis, kui avaldusi laekub 2500? See oleks aga üsna loogiline, teades, et audiitori poolt allkirjastatud bilanss kehtib 4 kuud (aastabilanss 7 kuud). Suurt avalduste tulva võib järelikult oodata mai, juuni ja juuli kuus nii 1996. kui ka 1997. aastal.

Loomulikult oleme me kõik külma närviga, sest teame, et riigikogus on ka ettevõtjaid ja kui vaja, siis tähtaega pikendatakse, nagu on tehtud küll elamislubade, omandireformi, kollaste kaartide jms. Kuid võib-olla jääb seekord tähtaega pikendamata!