Kui teie firmal läheb Eestis kehvasti, pole muretsemiseks põhjust. Mõni tunnike lobbytööd ametnikeriigi kõikvõimsate ametnikega ning teile ja teie firmale tehakse meeldiv erand. Kergendus saabub näiteks maksu- või renditasu soodustuse näol. Korraliku asjaajamise korral võib soodustusi saada ka mingitele majandusgruppidele, näiteks töösturitele või ühistutele. Erandi tege-mine lobby ehk tagatoapoliitika alusel on Eestis täies elujõus nähtus, praeguse valitsusjuhi ajal võib aga täheldada selle sümptomite süvenemistendentsi.
Eesti kuluaaripoliitika edetabelit juhib hetkel kildkond endistest ja praegustest erastajatest, kelle erastamistuhinas tehtud äriplaanid ei ole osutunud vettpidavaks. Ehkki väiksed arvult, on nende tegude tagajärjed olnud muljetavaldavad.
Paar näidet. Eelmise aasta augustis lasi erastamisagentuur erastamise järelmaksu intressi 15 protsendilt 10 protsendile. Lisaks võttis erastamisagentuur novembris vastu põhimõttelise otsuse lubada maksta ettevõtte tasuda jäänud järelmaksust pool EVPdes. Sisuliselt muutusid nende kahe otsusega juba toimunud erastamistehingute tingimused, loomulikult ostjatele soodsamas suunas. Tegelik põhjus oli erastajate kehv äriplaan, mille kokkuvarisemist aitas agentuur edasi lükata. Või ehk oli äriplaan tõepoolest geniaalne ja üles ehitatud lobby'ga saadavatele soodustustele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänases Eestis on mugav ettevõtet kuluaaripoliitika najal majandada. Konkurents tiheneb, ettevõtte edukaks tegevuseks on vaja genereerida ja ellu viia uusi ideid, korraldada reklaamikampaaniaid jne. See kõik nõuab raha, aega ja mõistust. Samal ajal on ettevõtte, tõsi küll, tihtipeale üsna ambitsioonituks püsimiseks vaja vaid olla õige mees õigete meeste seas. Ning tulevik on kindlustatud.
Kaks ei jää ilma kolmanda-ta. Ka soodustuste tegemisel kehtib reegel -- kui kord on ots lahti tehtud, läheb edaspidi hoopis libedamalt. Seda teab ka eespool nimetatud, peamiselt koondmeeste seltsi kuuluv huvigrupp.
Selle aasta jaanuari lõpus algas kolmas voor. Vaevalt sai erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet endale kausta vahele panna jaanuari alguses kehtima hakanud EVPdes maksmise soodustuse, kui juba seisis valitsuse istungitesaali lauanurgal paberipatakas uute soodustusettepanekutega. Esitajaks tööstuse ja tööandjate keskliit. Mõned palved: ettevõtte järelmaksuintress ainult samal aastal makstavalt summalt, EVPdes makstav osa tasuda koheselt, mitte paralleelselt tegelikus rahas makstava osaga jne. Erastamisagentuur jättis asja otsustamise valitsusele, uute soodustuste andmise põhjendusi asutakse valitsuses läbi närima lähipäevil.
Soodustuste marionett-män-gus on riigiaparaadi peaniiditõmbaja peaminister Tiit Vähi. Mitmed riigi ees käe väristajad kuuluvad mõjuvõimsa valitsuse direktori erakonda või lähitutvusringkonda.
Võib-olla on Vähil isegi liiga palju sõpru, kes sooviksid teda omakasupüüdlikel eesmärkidel pisut kõhu alt kraapida. Lõpuks saab erandite tegemisest reegel, kusjuures reeglid hakkavad omavahel risti kokku jooksma. Siis muutuvad sõbrad rahulolematuks. Kas mitte sellest pole ajendatud Vähi viimase aja stiihilised avaldused?