Soome paberikontsernide Veitsiluoto ja Enso omanduses oleva ASi Lumiforest Baltimaade ja Valgevene ostudirektor Anti Ahven märkis, et praegu on Soome paberivabrikute ladudes 10 kuu norm kase paberipuud.
Ahvena sõnul Eestis lähikuudel peaaegu puudub paberipuu vajadus, mistõttu paberipuu hind langeb. Kokkuostu hoogustumist prognoosis Ahven alles sügisel.
Soome paberigigantide Enso-Gutzeit Oy ja Veitsiluoto Oy ühinemisel tekkiva Enso Oy kontsern varub ostudirektor Veli Hietalahti sõnul endiselt põhiosa paberipuust Soomest, mistõttu Eesti väikesed metsaressursid ei mängi põhjanaabrite juures kuigi olulist rolli. «Möödunud aastal moodustas sissetoodud paberipuu vaid 16% meie kogutarbest,» ütles ta.
Enso aastane paberipuutarve on 25 miljonit tihumeetrit, Eestis oli mullu kogu raiemaht esialgsetel andmetel 4,2 miljonit tihumeetrit.
«Kui 1994. aastal tõusis paberipuu hind iga kuu, siis otsustasime sõlmida soomlastega lepingu, mille kohaselt vaadatakse hinnad üle iga kahe kuu tagant,» meenutas metsamajandusliidu Eesti Mets asedirektor Toomas Vares.
Praegu makstakse Eesti lepingupartneritele Soome piirile toimetatud paberipuu tihumeetri eest keskmiselt 30 ECUd ehk 440 krooni.
«Kuigi maksime Vene firmadele kase eest rohkem kui näiteks Eestis, saime sealt ka parema tooraine,» lausus Hietalahti.
Vene puidueksportöörid saadavad paberipuuna Soome ka jämedad kasepakud, mis Eestis näiteks vineeri tootmiseks ära kasutatakse.
Viimase aastaga on dramaatiliselt langenud tselluloosi hind. «Kui varem oli tonni hind 1000 USD, siis praegu maksavad paberivabrikud tonni tselluloosi eest vaid 600 USD, kohati isegi vaid 450--500 USD,» ütles Ahven.
«Meil on Pärnu regioonis laoseis väga suureks paisunud ja kuna meri on jääs, ei saa me vana puitu välja vedada ega uut juurde osta,» märkis Ahven.
Enso ja Veitsiluoto omanduses on Lätis tegutsev AS Greenforest.
Hetkel kuum
Töötajad pakkusid hoopis teenust
«Oleme oma tegevuse Lätis ajutiselt hoopis peatanud,» märkis Ahven, kes on ka ASi Greenforest tegevdirektor. Soome kontsernid on paberipuud kokku ostnud ka Leedust ja Valgevenest, kuid sealgi on praegu kokkuost peatatud.
Veebruaris lõpevad soomlastel pikaajalised paberipuu kokkuostulepingud Venemaal. Märtsist alates ostavad Soome firmad Venemaalt paberipuud kokku 11 protsenti odavamalt. «Võib öelda, et 99 protsenti Venemaalt ostetud ümarpuidust on kasepuu,» märkis Hietalahti.
Tooraine kuhjumine on tekkinud sellest, et Vene-poolsed lepingupartnerid on lepinguid väga hoolsalt täitnud, kuna pikaajalised lepingud kirjutati alla ajal, mil paberipuu turuhind oli praegusest tunduvalt kõrgem, lausus Ahven.
«Juunis langetasime Venemaal kokkuostuhinda veel 2,5 protsenti,» märkis Veli Hietalahti. Ka uue kokkuostuhinna kohaselt maksavad soomlased Vene lepingupartneritele kase paberipuu tihumeetri eest kolm kuni neli ECUd rohkem kui Eestis.