28. veebruar 1996
Jaga lugu:

Kas nõukogu on vaja ?

Mulle tundub naeruväär-sena, et mingisugune komisjon saab istuda kusagil toas ja hääletamisel otsustada, et miljoneid kulutanud kompanii on homsest kadunud. Ringhäälingulubade komisjoni ei ole absoluutselt vaja. See, mis toimub on hullem kui banaanivabariigis. Luba võib taotleda iga kurgikasvataja. Ühes arenenud riigis ei tohiks küll midagi sellist juhtuda.

Kui Sõgel ütleb, et Trio investeerimisplaan ja teleprogramm on nõrgad, siis mida seal komisjonis üleüldse hääletati? Mis ettevalmistusega inimesed seal üldse töötavad? Nad on kas kellegi poolt mõjutatud või ei saa lihtsalt oma asjaga hakkama.

Enampakkumine oleks kõige parem lahendus. See tähendaks, et riik sooviks saada erafirmadelt lihtsalt rohkem raha. Võitlus ei käi siin praegu mitte litsentside peale, vaid õigusele üürida saatekeskuse saatjaid.

Muidugi võib Alliku ja Siimanni parteilise kuuluvuse vahel paralleele tõmmata. Kuid mina ei mõista seda klassiviha ja arvamust, et kultuuriministeeriumis töötavad ainult kommunistid.

Kui Lang ja Luik hakkavad kultuuriministeeriumi süüdistama mingis kommunistlikus tegevuses, siis tuleks uurida ka nende endi tausta. Rein Langi isa töötas Helsingis TASSi korrespondendina. Teadagi, kellelt ta palka sai. Kes on Hans H. Luige äi? Endine Pärnu KGB ülem.

Mina, Toomas Lepp, võiksin süüdistada kommuniste kõikides jõhkrates kuritegudes, aga ma ei tee seda. Ma hindan inimesi nende tegude põhjal, mitte kuulumise järgi ühte või teise asutusse minevikus.

Otsus on praegu puhtalt Alliku teha. Mina arvan, et ringhäälingulubade komisjon on vajalik, sest Eesti telekanalite jagamise kogemus on ainult mõneaastane. Kanaleid võib küll enampakkumisel välja jagada, kuid keegi peab ikkagi otsustama.

Selliseid komisjone on teisteski riikides, kus neid peetakse erapooletuse tagatisteks. Meil on see justkui kultuuriministri abimees. Teistes riikides langetavad aga sellised komisjonid otsuseid.

Üksnes informatsiooni töötlemise institutsiooniks pole eraldi riigikomisjoni vaja.

Mingisugune subjekt peab ju neid ringhäälingulubasid andma. Ma ei arva, et täitevvõim on parim võimalus. Minu ideaalis peaks sellel kohal olema rahvuslik ringhäälingunõukogu, mis jälgiks nii era- kui avalik-õiguslikke kanaleid.

Mina tunnen, et ringhääling on terviklik süsteem. Uute kanalite asutamine, nende finants-, poliitiline ja programmiline põhi peavad olema üsna korralikult läbi kaalutud.

Parem soovitaksin ma praegu kaaluda ja argumenteerida kui lihtsalt vabal turul hakata kanaleid müüma. Aga ma ei välista niisugust võimalust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum