Riik paneb paika ametiautode kasutamise

Riigikantselei direktor Tarmo Mänd ei soostunud ametiautode kasutamise uut korda kommenteerima.

Eile arutas ta loodavat määrust riigisekretär Uno Veeringuga. «See on veel nii toores asi, et sellest ei saa isegi mõelda,» palus ta sekretäril edasi öelda.

Rahandusministeeriumi eelarveosakonna riigivalitsemisasutuste talituse juhataja Gunnar Mendeli sõnul täidaks määrus seadusandliku vaakumi, mis praegu ametiautode kasutamisel valitseb. Määrus pidi jõustuma 1. veebruaril, kuid mitmes ametkonnas tehtavate kooskõlastuste tõttu on selle esitamine valitsusele veninud.

Mendel ei osanud öelda, millal määrus valitsusse jõuab. «Esialgne visand on olemas, aga pole veel nii küps, et see valitsusse anda,» märkis ta.

Praegu kasutavad umbes pooled ministeeriumidest riigikantselei autobaasi Mercedeseid, osa ministeeriume on rentinud autod iseseisvalt või liisinud autofirmadelt.

Riigikantselei autobaasi direktor Rein Jõelain avaldas lootust, et ametiautode kasutamise korra kehtestamine kaotab pinged rahva seas. Jõelain lisas, et ilmselt võib määruse eelnõus toimuda muutusi autode ostuhinnas suhtes, kuna autode müüjad on vahepeal hindasid tõstnud.

Ametiautode kasutamise kord annab õiguse kasutada ametiautot ministrile, riigisekretärile, kantslerile, asekantslerile, riigikantselei peadirektorile ning ministeeriumi, riigikantselei ja nende allasutuste ametiisikutele kooskõlastatult rahandusministeeriumiga.

Määruse eelnõu lisadest selgub, et ministrile aastaseks läbisõiduks eraldatud limiit (60 000 km) ületab kaks korda tavalise riigiametniku limiidi (30 000 km).

Tehnohoolduseks minevad kulutused ministri auto puhul on ligi kolm korda suuremad kui muude ametiisikute autodel, olles vastavalt 46 000 krooni ja 16 300 krooni (kulunormid käibemaksuta).

Rein Jõelaini sõnul on ministri autojuhi keskmine kuupalk 4000 krooni, mis ei korva suurt vastutust ja sunnib autojuhti tööle keskendumise asemel lisateenistusele mõtlema.